Kuidas teil lugemisega on?
Ma olen täna ca 9 tundi tööd teinud. Veidi ka siia-sinna jooksnud, aga põhiliselt ikkagi ekraani vahtinud. Umbes 150 e-maili vastanud, nii et küünelakk trükkimisest maas, 25 telefonikõne maha pidanud, nii mõnegi asja töösse andnud ja paar probleemi lahendanud. Jõudsin koju ja olen väsinud. Tahaks pikutada ja raamatut lugeda. Aga hoopis kirjutan…
Mul on alati mitu raamatut korraga pooleli, umbes neli. Olenevalt tujust valin, mida loen. Oleneb ka kohast. Näiteks puhkusreisil tahan ma alati mingit lihtsat ja elulist lugemist, eriti hästi sobikski mõni Minu sarja raamat. Nii harva, kui ma rongiga pikka maad sõitma satun, sobib ka raskem tekst jne. Mõnikord on lihtsalt mõne uue raamatu vastu uudishimu nii suur, et unustan korraks teised ja sukeldun uude. Pooleliolevate hulka satub ka tihti mingi selline, mille vahele ma teist raamatut lugeda ei taha. Asi ei ole alati selles, et see üks oleks kuidagi põnevam või parem, kuid vahel võtad lihtsalt õigel ajal õige raamatu kätte.
Ma olen mõelnud, et heade raamatute eest võiks inimestele keegi palka maksta. Riik näiteks. Noh, see on nali muidugi, aga mis ma öelda tahan, on see, et lugemine ja süvenemine ning raamatute lahti mõtestamine on tegelikult väga ajamahukas ja suur töö. Head raamatud (mis on hea raamat?) teevad inimesi vast targemaks ka ja me võiksime ju tahta arukamat ühiskonda. Raamatukogud vist täidavad seda eesmärki – palka küll ei maksa lugemise eest, aga otseselt raha ka ei küsi nagu raamatupoed. Täiesti tasuta silmaringi laiendamise võimalus. Kompromiss.
Aga just lapsepõlves loetud raamatutel ongi inimese elus määrav tähtsus – kes on ikkagi kasvanud heade lasteraamatute keskel, sellest hiljem lontrust ei saa. Hiljem, pärast algklasse jagunevad lapsed laias laastus kaheks: need, kellel on olemas kultuurihuvi, ja teised, kellel seda pole. Need teised ei loe muidugi midagi, aga nii on see alati olnud.
Nii ütles Kivirähk siin. Näitasin lapsele seal artikli juures olevat pilti ja küsisin, kas sa tead, kes see mees on. Laps noogutas. Ta teab. Ja siis lugesin valju häälega talle selle lõigu ette. Ma ei loe hullupööra palju ja – pange nüüd tähele – kadestan (jepp, ei kadesta kellegi kuulsust ega raha, vaid hoopis sellist asja) neid, kes jõuavad ja loevad. Aga kuna ma olen üles kasvanud eesti filoloogide peres, võiks lausa öelda, et suguvõsas, siis lugemine ja raamatud on minu elu loomulik osa.
Aga ma ei ole mitte kunagi lugenud e-raamatut. Ma võiksin siin nüüd õhata selle järgi, kuidas päris raamatutel on ikka see “õige lõhn” jne. Jah, on! Kõik õige. Aga samas tunnistan, et mulle meeldib ka oma Ipad Air 2-e ilus värviline ja terav ekraan. Lihtsalt teistmoodi-meeldib. Ometi pole ma kunagi jõudnud niikaugele, et mõlgutaksin mõtteid, kuidas sealt valgete lehtede lehekülhede kaupa lugemine võiks mõnus olla…
Eile tuli täiesti juhuslikult telekast reklaam. Elisa Raamatu äpi reklaam. Laadisin äpi alla. Sealt saab lugeda igasuguseid raamatuid (valik on ajaviiteks ikka päris suur) ca 9 euro eest kuus. Tundub väga mõistlik sellele, kes tõesti kuus vähemalt ühe raamatugi loeb.. ja kes suudab ekraanilt lugeda.
Miks ma oma postitust sellega alustasin, et terve päev on ekraani taga tööd tehtud? Just nimelt selle kahtluse pärast, et kui ma iga päev tööpäev nii palju arvutis istun, kas ma jaksan siis tulla koju, visata diivanile ja haarata jälle kätte üks ekraan, et veel tund kuni paar ekraani lugeda? Kas te jõuate? Kui palju te üldse loete? Kas teile meeldib tahvlist raamatuid lugeda? Sellel äpil on ka tasuta prooviperiood, ega enne vist teada ei saa, kui tuleb ära proovida.
Proua
Mulle meeldib lugemine. Loen tavaliselt periooditi… mõnikord üks raamat teise järel ja siis jääb jälle pikem vahe. Vahel hoopis kuulan raamatuid (Audible kuulamisraamatuid) – jooksmas käies või rongis loksudes.
Kõige enam meeldivad mulle pärisraamatud – paber ja raamatute lõhn. Aga pärisraamatud võivad rasked kaasas kanda olla. Ja pärisraamatud on vahel trükitud eriti nõmeda šriftiga või siis liiga väikses kirjas või kitsa reavahega.
E-raamatute pluss on see, et kaasas võib korraga olla kasvõi sada raamatut, kaaluvad ikka sama palju. Kui tahan, panen kirja suureks.
iPadist või arvutist ma raamatuid ei loe. Just sellepärast, et istun niigi päev läbi helendava arvutiekraani taga.
Mina loen e-raamatuid e-lugerist. Mul konkreetselt Kindle, aga neid on veel ja nad kõik omamoodi head. E-lugeri eelis on see, et ekraan on väga silmasõbralik ja lugeda jaksab sama kaua, kui tavaraamatutki. Lisaks on paljudel valgustatud ekraan, mis on väga hea kehvemate valgustingimuste korral.
kallisproua.blogspot.com
KristiR
Mina loen kuskil ühe raamatu kuus, aga tahaksin veel rohkem lugeda. Lihtsalt 4-aastase ja 3-aastase lapse kõrvalt ei jää hetkel rohkemaks aega. Kunagi, kui veel abielus ei olnud ja olin vallaline, olid tavalised need ööd, kui sai “neelatud” 600lk paksune raamat . Ja siis unisena tööle mindud:) Hetkel aga võtan enamus raamatuid raamatukogust. Mulle meeldib raamatukogus käia, sirvida erinevaid raamatuid, see atmosfäär ja lõhn, mis seal valitseb. E-raamatuid mulle lugeda ei meeldi, kuna istun niigi 8 tundi arvuti taga ja minu arvates ei ole mugav päädiga kuskil diivanil lösutada. Raamat on ja jääb. Paberkandjal. Minu jaoks:)
Mir.
Mulle üldsegi meeldib ekraanilt rohkem lugeda kui paberilt. Ei meeldi raamatut katsuda – kuidagi kuivatav näppude jaoks. Ei meeldi paberi kahin ka. Mõni raamat on eriti vastiku paberiga (eriti mõned vanemad raamatud või mõned odavad paperbackid). No ja nüüd tuleb asi, mida ma julgen ainult salaja öelda – raamatute lõhn ei meeldi ka! 😀 Appii. Hehe 🙂
ebaparlikarp
Raamaturüvetaja! 😀
Nell
Nii pool aastat tagasi tõmbasin endale Elisa raamatu äppi ja mõtlesin, et kui tasuta proovikuu läbi saab siis vast aitab ka. Ei pea vist mainima, et uninstalli ma sellele äppile ei teinud. Hoopis loen nagu hull. Uusi ja põnevaid raamatuid ning vanu lemmikuid uuesti üle. Olin nooremana suur lugeja aga elu kuidagi tuli vahele. Praegu ka ei kujuta ette, et liiguks pidevalt ringi raamat käekotis ja muudkui loeks. Aga telefon on ikka kaasas.
(Tuli jah reklaamtekst e-raamatutele aga kuna see taastas mu lugemisharjumuse siis ülistan meeleledi 😀 )
ebaparlikarp
Proovin ka ikka millalgi ära. Prooviperiood seal praegu 14 päeva.
m
mul on ka üks e-luger, mati ekraaniga, valgustust pole, netti pole, mälukaart sees, a seal on inglis k raamatuid tasuta sees, kuigi olen kriso.ee-st kunagi tellinud inglis k. kriminulle, romaane ning minu sarja lugusid.. ja raamatuid ka poest ostnud.
lugerisse mahub rohkem raamatuid ära, ei võta reaalset ruumi, vähem raamatuvirnasid ja mugavam, kergem käes hoida, kuigi ammu pole lugenud midagi.
Kk
Ma avastasin e-raamatud peale välismaale kolimist. Polnud lihtsalt muud valikut, sest 1) raamatupoes inglise keelsete raamatute valik väike 2) rahakott ei luba igakuiselt raamatutele palju kulutada.
Nüüd kasutan Amazon Kindle Unlimited teenust ning vahel ostan põnevaid e-raamatuid ka (minu õnneks on Amazonis kuupakkumised, mil saab häid ja põnevaid raamatuid kopikate eest). Loen umbes 4 raamatut kuus, vahel rohkem, vahel vähem. Mul samasugune olukord nagu sul – alati mitu raamatut pooleli 🙂
Kusjuures algklassis ma raamatuid väga ei lugenud. Suurem osa kohustuslikku kirjandust jäi kindlasti lugemata. Samas nüüd on lugemine üks lemmiktegevusi ja loen peaagu kõike 🙂
Liina
Mina olen väiksest saati raamatuid armastanud! Isegi lugema õppisin ma tänu suurele raamatuarmastusele niimoodi, et mõned raamatud meeldisid nii väga, et jäid pähe ja sedasi sai juba selgeks milline on sõna kirjapilt jne. E-raamatuid ma ei armasta, aga välismaal elamise tõttu ma neid ikkagi loen, sest tavaraamatutele ju ligipääs puudub. Aga kui Eestis olen ja raamatukokku saan, siis laenutan korraga nii palju kui sülle mahub. 😀
Kati
Tahaks rohkem lugeda, hetkel loen vähe, kuidagi…ei jõua lihtsalt. Varasemalt lugesin palju-palju, nädalas 1-2 raamatut oli käkitegu.
Nüüd aga ei oska ma isegi öelda, et mis on hea ja mis on uus (st kust saada infot uute ja heade, kodu-ja välismaiste, raamatute kohta). Tahvelarvutilt lugeda ei tahaks, eelistaks siis juba seda va paperwhite’i sest silmad on niigi pideva arvutikasutuse tõttu kehvaks jäänud. Kui aga võimalus oleks, siis jätaks vist raamatupoodi miljoneid eurosid 🙂 Õnneks-kahjuks pole ei raha ega kodus ruumi…
aile
Mina hakkasin vabatahtlikult lugema 20selt..maal polnud mul talus telekat ja samas olid seal vanaemast pärandunud raamatud. Nii sai läbi loetud järjest kõik “Tõde ja õigus” raamatud ja muud klassikat. Ja nii sealt edasi. Aga vot rohkem kui paar raamatut aastas ma läbi ei jõua..liiga palju..elu.
Annemarie
Kivirähu tsitaat on hea, aga mitte alati paikapidav. Mina näiteks lapsena ei viitsinud üldse lugeda. Alles 11-12 aastaselt hakkasin ise vabatahtlikult lugema, enne seda oli ikka selline tüütu kohustus. Eriti suvine lugemisnimekiri, mis oli (või vähemalt tundus) üsna pikk.
Ja oma nö lugejakarjääri alustasin Dumas “Kolme musketäriga”, lugesin suvega ära terve sarja – ei ole just see kõige kõrgem klassika. Keskkooliks oli kirjandustund juba mu kõige lemmikum.
ebaparlikarp
Ma arvan, et lapsi tulebki lugema suunata ja natuke ka sundida, et nad prooviks. Okei, üks raamat ei meeldi, proovi teist jne. Mingi peab ju meeldima. Sa väiksena ei viitsunud, aga 11-12a hakkasid, see ju ka lapseiga 🙂
iSiil
Ma tahvli kohta öelda ei oska midagi, aga endal on mul Kindle paperwhite, mis on siis nö “päris” e-luger mati ekraaniga, nii et tundub nagu loekski paberilehte (ja ilma läikete peaks silma vähem väsitama). Hästi mahe taustavalgus on tal ka, mida saab täiesti maha keerata, kui vaja, ja nii saab lugeda isegi pimedas ja voodi, kui ei taha oma teist poolt näiteks üles ajada. Soetasin selle Austraalias ja preachin meeletult, kuna tervet raamatukogu ühes õhukeses lugeris kanda on imemõnus!
Tahaksin lugeda palju rohkem kui loen, aga mu viimase aja nutisõltuvus üldse ei luba. Ise ka tean, kui jabur see on, ja proovin end parandada. Viimati tegin nii, et tippisin google’isse sisse 21. sajandi parimad teosed (ilukirjandus ja inglise keeles) ja siis salakohtadest muudkui laadisin alla ja lugesin (ei ole muidugi ilus tegu). Ja iga kord, kui loen, siis tegelikult ju naudin, ja mõtlen, et miks ma seda tihemini ei tee.
Ja veel – lapsepõlv on õnnelikult väga suure hulga raamatute keskel möödunud, selle üle on väga õnnelik ja tänulik ka 🙂
K.
Jep, kiidan ka Kindle Paperwhite’i. Päris raamatu vastu ei saa miski, aga kuna mul harjumus raamatuid endaga kaasas vedada, et saaks vabadel hetkedel lugeda, siis sai Kindle soetatud. Soovitan tõesti!
Egle
Ma ka Kindle’i fänn. Alguses protestisin, et ei, tahan ikka päris raamatut, aga see on nii mugav! Reisidel ideaalne – viskad käekotti ja olemas. Kerge ja mahutab palju raamatuid. Ning mu abikaasa tõi välja plussi, et saab ühe käega Kindle’it hoida ja lehekülgi edasi panna, teisega süüa ?
Tilda
Loen aastas keskmiselt 60 – 70 raamatut.
Kasutan Elisa äppi vist kolmas kuu, või neljas. Kõige suuremaks puuduseks pean kehva raamatuvalikut, kuid loodan, et mida rohkem äpi-kasutajaid (suht uus asi), seda paremaks valik muutub. Liitusin, sest äpp võimaldab raamatuid kuulata (joostes, aiatöid tehes, jms). Keelesüntesaator pole muidugi üldse see, mis näitleja peale loetud raamat, kuid hädaga ajab asja siiski ära – patt nuriseda. Natuke naljakas on ka – kuna tegu on eesti keele süntesaatoriga, siis fb – fakebook – nii loebki ja nt t-sätk on teisipäev-särk aga proovimist siiski väärt.
ebaparlikarp
Issand mul tekkis suur huvi nüüd. Autos hea meelega kuulaks 😛
Helen
Mina laenutan e-raamatuid vahel siit https://ellu.keskraamatukogu.ee/ . E-raamatuid ma osta näiteks ei raatsi, tahaks raha eest nagu päris asja saada 😀 Osta palju kasutatud raamatuid, aga ka uusi satub koju päris palju. Eile tõin endale selle “mammuti” koju https://www.rahvaraamat.ee/p/romanovid-1613-1918/835626/et?isbn=9789985339183 . Sellised suured on head kodus lugemiseks, kaasa kuhugi ei viitsiks vedada. Ise liitusin eelmise aasta lõpus ka “Lugemise väljakutse” grupiga ja püüan aasta jooksul ka selle väljakutse nimekirja seal täita. Sellest grupist olen ka palju leidnud ideid ja soovitusi, mida lugeda.
ebaparlikarp
Mul on ka nii, et parem panen see 5 EUR juurde ja saan juba päris asja 😀 Tänks lingi eest 🙂
Britt
Ma olin ka tahvlist lugemise osas pikalt skeptiline alguses, aga ühel hetkel osutus kasulikuks. Lapse magamaminek venis jube pikaks ja tahtis, et keegi tal lihtsalt kõrval istuks (laulma, kätt hoidma ei pidanud, jutustada ka ei tahtnud). Ma jälle niisama istuda ei jaksa. Tavalise raamatu lugemiseks oli liiga pime ja siis avastasingi variandi tahvlist lugeda. Mõnel korral juhtus kogemata niiviisi, et laps juba tund aega magas ja ma ikka istusin seal ja lugesin 😀 Samamoodi eelistan tahvlit ka rongis. Puhtalt seetõttu, et kuna ma kannan niigi üldiselt kaasas kaamerat + vlogikaamerat, siis eelistan ülejäänud kotisisu hoida niiviisi, et võtaks võimalikult vähe ruumi (ja lisaks võimalikult vähe kaalu). Muudes olukordades eelistan siiski tavalisi raamatuid.
Mis puudutab lugemissagedust, siis suurima heameelega loeks rohkem, aga päris unetundide arvelt seda aega näpistada ei tahaks. Varem lugesin nädalas mitu raamatut ja nüüd pigem kuus 1-2. Eks tuleb kunagi jälle see aeg, mil rohkem lugeda jõuab 🙂
ebaparlikarp
Jah, sellistel puhkudel, nagu sa kirjeldad, on kindlasti e-raamat hea nipp 🙂
Kristi
Loen tahvlist inglisekeelseid raamatuid. Ei tea miks nii on jaotunud aga on 🙂
Eelistan ikkagi paberit. Olen ka täna umbes sama palju arvutiekraani vaadanud ja just ostsin poest uue Rakke raamatu ning plaanin varsti lugema hakata.
Lugemine on mõnus, tahaks rohkem jõuda aga midagi teha pole. Mõni poolik raamat aga ikka on kuskil olemas ja ootel, alati.
Mu lemmikud on krimkad – Kepler on üks lemmikuid, klassikutest Hesse ja Remarque.
ebaparlikarp
Ma pole elus ühtegi krimkat lugenud, magu vaatan siis juba pigem trilleri filmi. Peaks kohe katsetama 🙂