Pikk kihlus
Üks lahe blogija kirjutas, et ta sai KIHLASÕRMUSE! “Kunagi ma viskasin nalja, et kui Rene mulle 25.ndaks eluaastaks ettepanekut ei tee, siis meie teed lähevad lahku. Kuna me siin saime lapsi vahepeal, siis nagu jäi sinnapaika see ähvardus ? Aga ütleme nii, et ma olin mõttes ikkagi kudumisvardad ja kassi juba välja valinud oma vanatüdrukupõlveks.” (LINK). Pille kirjutab nii ägedalt!
Lahe oli lugeda ja kuigi ma Pillet tegelikult üldse ei tunne, siis ikkagi on jube hea meel! Pille kirjutab, et tal on oma pulmadest kindel nägemus ja võtab nüüd rahulikult, lausa flegmaatiliselt, et seda plaani hakata millalgi ka ellu viima. Ma olen ülinõus, mina ka ei tahaks Õnnepalees konveiermeetodil abielluda, nagu KÕIK TEEVAD 😀 Kuigi üks Kai arvab, et inimeste elu on äraütlemata kurb, kui nad ei taha just seda, mida kõik teised tahavad, siis noh… tema võib siis Õnnepalees abielluda.
Aga tegelikult rohkem ma konkreetselt Pillel ei peatugi, palju-palju õnne talle! Tõin tema blogi välja, sest mulle meeldib ta ja minge lugege teie ka. Küll aga ma tahtsin küsida täitsa siiralt, et mis värk selle pika kihlusega on. Mõni on 8 aastat järjest kihlatud ja ikka ei abiellu. Enam ma inimeste kihlustega nii kursis ei ole ja ma ei ole ka kihluse-politsei, aga kunagi nooremana, kui suhtlesin hulga rohkemate inimestega, siis olid küll paljud sada aastat järjest kihlatud. Mina ei tea, kas nad nüüd tänaseks üldse abiellunud ongi. Ilmselt mitte. Kihlus oli elustiil?
Või siis saab naine selle igatsetud sõrmuse kätte ja kõik – tõmbame pidurit, sest noh, pärast kihlust tuleks küll abielu, aga pärast abielu tuleb ju… lahutus? 😀
Loomulikult ma mõistan et kui ma saan täna sõrmuse ja minu jaoks oleks oluline (ei ole tegelikult!) suur pidu jne, siis ma ei jookse ummisjalu esimest vaba aega broneerima. Kogu üritus vajabki tohutut ettevalmistust, kui tahad seda valget kleiti, külalisi, käsitöötorti, bändi, laudu, tantsu ja ilusaid fotosid jne… Aga kui palju on normaalne selleks hingetõmbehetkeks ja planeerimiseks jätta, et teised (keda selles kontekstid tegelikult teised huvitavad eks!) kahtlustama ei hakka, et kas teil ikka tõsi taga?
Tahtsin lihtsalt hilisõhtuseid mõtteid mõlgutada. Filmegi on tehtud pikast kihlusest. Kui pikk on liiga pikk kihlus?
PS: Pille, ära liiga pikalt jokutama jää! 😀
Lily
Veider, et ma olen siia blogisse poole aasta jooksul sattunud keskmiselt korra kuus ja kuidagi ebaproportsionaalselt palju komistanud mingite pulmateemaliste postituste otsa, samas sa vist pole ikka veel isegi kihlunud mitte? Kas mees tõesti vihjetest aru ei saa või ei taha saada?
ebaparlikarp
Kaks korda olengi vist kirjutanud. Mu mees ei loe mu blogi.
Birx
Ma pole ka sellest kihlusest kunagi aru saanud, et milleks see on ja mis värk sellega on 😀 Siiamaani tegelikult ei pea seda otseselt millekski. Kuid kunagi ammu üks mu sõbranna seletas mulle mis tema jaoks on kihlumine, et tema tahab seda hirmsasti ja tahab pikka. Nimelt mingi niisama kooselamine on suht lamp ju, et ikka kihlus on äge, saad öelda(!) et oled kihlatud, mitte lihtsalt ei ela koos. Siis mul oli suht et….oookei. Eks igal inimesel on erinevate asjade puhul erinevad tähendused. Ega ma ise ka kunagi tegelikult ei uskunud nagu abielusse, et milleks seda vaja on KUNIKS ma leidsin mehe kellega ma seda oleks tahtnud teha ja tema rääkis ka sellest, et tema tahab, kuid jah ei tulnud sellest suhtest midagi välja lõpuks ja jumal tänatud et abiellumiseni ei jõudnud 😀 Kuid kindlasti tahaks ikkagi abielluda ja ideaalis siiski enne lapsi. Loodetavasti ma ka leian selle kunagi siis 🙂
ebaparlikarp
Põidlad pihku! 😀
Birx
Tänx 😀
Naine27
Olime koos olnud… 6 aastat, mina ootasin ammu abielu, mees ka, kuid tema tahtis suuremalt, tal on siinmaal ikka sugulasi ka, mul pole peale vanemate kedagi. Pulmi ei saanud teha, sest raha polnud. Kord vedelesime voodis (lebo keset päeva) ja jöudsime järeldusele, et ega seda raha tulegi (kui tuleb, vaja maja ehitada) ja sõitsime maakonnavalitsusse. Kihlusest ei saa ma aru: planeerimine ei sõltu sellest. Kas eesmärk on mehelt sõrmus välja pressida? Kihluse point on ju vaadata, kas kaks inimest sobivad omavahel, kuid, kammoon, kui juba aastaid koos elada, sis mida sa enam vaatad. Abielus oleme olnud peaagu 3 a, laps tuli pärast pabereid.
L
Need “igavesed” kihlused on naljakad jah. Mingi hetk hakkasid mõned tuttavate-tuttavad kihluma just siis kui laps sündimas oli. Ilmselt oli popp. Abieluni ei kõik ei ole jõudnudki, mõni on uue kaaslasega taas kihlatud.
Me abikaasaga ei ole eriti romantilise soonega. Filmiliku ettepaneku asemel lihtsalt otsustasime et “sel aastal” ja hakkasime siis kohta otsima. Oleme ausad, pulmapidu oli pigem selleks et sugulased rahul oleks (me kuuleks seda ininat veel oma hauas ka kui me oleks kahekesi registreerinud). Ei olnud ka suur ja uhke pidu mõisas, tavaline süldilaud sugulaste talus. See emotsioon, et kõik keda sa kutsusid tulid kohale ja on sinu pärast õnnelikud, tagantjärele mõeldes oli see pulma parim osa.
Kuna see ametlik osa ei olnud nii tähtis, siis ei hakanud kuskile ilusasse kohta paaripanijat kutsuma. No ei raatsinud raha raisata sellele et keset põldu mingi ametnik saaks suurest armastusest rääkida. Sel päeval sadas paduvihma ka veel (oli vihmane nädal nagunii).
Registreerisime Tartu Maavalitsuses, väga armas maja, oma väiksuse tõttu ei teki ka konveieri tunnet. Toredad töötajad.
Eerika
Alustuseks ütleks, et abielus olla on nii vägev tunne! Ise sain kivi sõrme pärast nelja-aastast kooselu ning abiellusime 4 kuud pärast ametlikku ettepanekut. Registreerisime suurima hea meelega uhkes üksinduses kahekesi selles kurikuulsas Õnnepalees ? Lasime ekstraläilasid pilte teha ja pärast läksime kunstimuuseumisse. Ämmade-äiadega tähistasime restodinneritega kahel õhtul pärast seda (kahes erinevas linnas). Lõppkokkuvõttes usun, et kõik olid valikute ning otsustega rahul. Las noored teevad, mis tahavad. Peaasi, et you’ve got to let love rule nagu Lenny räägib. Peo jaoks kogusime 3 kuud raha ja saigi suur casual tähistamine ca 60 sõbra-tuttavaga ka sügisel tehtud. Kleidi valisin endale iseloomuliku ja mitte valge. Kimbu lasin sama päeva hommikul lillepoes kokku keerata. Peamine eesmärk oli less stress, more love ikkagist ju. Õnnepalee on ka hea kodu lähedal ja samas omamoodi tore tunne abiellu astuda samas ruumis, kus pea 40 aastat koos olnud vanemad seda kunagi tegid. Soovin kõikidele tanu alla tahtjatele ja saajatele tugevat närvi ja piisavat põikpäisust, et kõik teha täpselt nii kuidas tahate, aga seda samas ülima kergekäelisuse ja stressivaba feelinguga!
ebaparlikarp
See on hea soovitus! 🙂
Pille
Appi kuidas mulle see soovitus seal lõpus meeldib! Tahaks suuta seda meeles pidada 🙂
Nell
Teoreetiliselt peakski vist kihlus olema ettevalmistus pulmadeks. Kui valitud on konkreetne aeg ja koht siis ilmselt võibki üle aasta ka minna. Või siis on äkki plaanis suur vanakooli pulm ja lihtsalt rahaliselt ei mängi välja… Sõbrad ka planeerisid pulma aga vahepeal sekkus “elu”. Sündis teine laps, pere auto tuli välja vahetada, kodus tuli teha suurem remont… Ja ainus edasilükkamist kannatav ride nende to-do listis oligi abiellumine. Aga siiski 4 aastat peale kihlumist said tehtud 😀
Mina olen isegi nõus Õnnepalees abielluma aga ilma ühegi külalise ning ilma pulmapeota.
G
Mina olin elukaaslasega koos olnud täpselt 5 aastat (koos elama hakkasime ka praktiliselt kohe, kuna ise kolisin teise linna ja koos soetasime esimese kodu 3 aastat tagasi), kui ta ettepaneku tegi. Olime ammu juba rääkinud, et mõlemad soovime abielluda, mina soovisin enne ülikooli lõpetada ja kindlasti pean olema abielus enne laste saamist, lihtsalt minu põhimõte. Nüüd olengi viimasel ülikooliaastal ja augustis tegi elukaaslane ja kaaskodulaenu taotleja ettepaneku meie aastapäeval. Soovisin, et pulmakuupäev oleks samuti eriline päev, seega valisin pulmakuupäevaks meie aastapäeva. Seega jääb kihluse aeg aasta, mille jooksul korraldamisega tegeleda. Mõnes mõttes võiks isegi kiiremini, kuna soovid on kindlad ja tegijad olemas juba kuu-paar peale kihlumist, kuid rahaline pool ja kleidi valik võtavad kauem aega. Vend on mul see, kes kihlus siis kui laps oli hakkama pandud ja siiani (7 aastat on kihlatud) seega ei võtnud mu teine vend seda tõsiselt, kui oma kihlusest teatasin, alles siis kui palusin kindla kuupäeva vabaks võtta, mõistis et see on reaalne.
Kraaps
Koos olime olnud 4 kuud.. kihlusime 22.02, regasime 23.07 ja kiriklik laulatus 24.07. Ehk siis alla aasta. Selle regamisega oli see, et kui kirikus laulatad, siis k6igil ei ole seda “notariaalset” volitust ja selleks on siis ÕP-s iga teisipäev, et saad oma paberi. Läksime siis mehega aega panema, no loomulikult kõik täis, aga mis mind südamepõhjani vihastas oli see tädi, kes pakkus, et võib reede hommikul meid “ette võtta” ehk siis enne ametlikku tööpäeva. See aga tähendas 75 euri riigilõivu. Teisipäevane oli 20. Küsisin, et miks siis teisipäeval enne ette ei võta? Möhhitas seal niisama. Tõusin püsti ja ütlesin mehele, et no siia urkasse me küll tagasi ei tule. Sõitsime 300m edasi ja Harju Maavalitsuses tädi tuli nii kenasti vastu ja regas päev enne laulatust meid ära, et laulatuse päeval ju nagunii kiire ja seda kusjuures ka peale tööpäeva lõppu ja suisa 20 euri eest. Aga sõnu pidin sööma, lapse nimepanekuks läksin ikka ÕP majja tagasi ?
Kriips
Püha müristus? Inimene tuleb Sulle vastu ja pakub, et tuleb enne oma tööpäeva algust ja “võtab teid ette” ja Sul jätkub jultumust selle peale “südamepõhjani vihastuda”? Et miks ta ei pakkunud seda võimalust just Sulle sobival päeval? Aga äkki tal on ka elu ja muud toimetused, mis seda ei võimaldanud? Ja miks ta peaks Sulle aru andma, et miks ta töövälisel ajal, mõnel teisel päeval ei saa Sulle teenet teha?
Kraaps
Asi oligi ju Riigilõivurahas. Selle ütles ka tädi välja.
G.
Ei tundu loogiline, sest ega tädi seda raha ju oma taskusse pista 😀
Mul tuli kohe meelde kaks korda, kui ametnik on täiesti niisama, lihtsalt inimlikust lahkusest?, pakkunud võimaluse, kuidas peaksin vähem riigilõivu maksma.. aga see selleks.
Kadri
Minu kihlus käib vist ka nende pikkade kihluste alla. Nüüdseks olen küll abielus, aga kihlatud olime enne seda mitu aastat. Tegime küll alguses vaikselt plaane, aga mees kutsuti 11. kuuks sõjaväkke ja sellega lükkus kõik edasi. Elu toob vahel keerdkäike ja kõik ei lähe nii nagu planeerid alguses. Ma usun, et paljude pikkade kihlustega käivad sarnased lood kaasa.
Minni
Olen üsna pikalt Sinu blogi lugenud ja enamasti ma ei kommenteeri. Kuid nüüd tunnen, et pean selle välja ütlema: Mis juhtunud on??? Viimase poole aasta postitused on kuidagi täis kibestumust ja teiste mahategemist. Igas teises postituses “nõelad” mõnda teist blogijat(või mõnda muud isikut), rääkimata siis veel sellest mis kommentaariumis toimub. Seal valitseb kord: on Sinu arvamus ja vale arvamus. See on kuidagi väga inetuks muutunud kõik…
Varasemalt oled jätnud väga enesekindla ja targa naise mulje, nüüd aga õhkab pidevalt siit vastu kibestumus ja rahulolematus.
Soovin Sulle igaljuhul kõikke head ja loodan, et koos kevadega saabub ka mingisugune poitiivsus siia blogisse tagasi 🙂
ebaparlikarp
Aga mine loe, mis Kai kirjutas. Loomulikult ma tahan sellele midagi vastu öelda. Kui sa loed sellest “palju õnne Pillele” postitusest välja negatiivsust ja kibestumist, siis noh… Ja vastupidi, ma pigem ei vaidle inimestega enam, kes teisiti arvavad, ja ütlen, et jäägu neile nende arvamus. Sulle ütlen ka sama 🙂
PS: Selles on Sul küll õigus, et ca 7-8 kuud meie kliimas siin Eestis on minu jaoks lause tappev rusutus. Ma olen sellest kliimavärgist kirjutanud ka. Seega ma ise ka loodan, et kevadel ja peagi on täiega tsill jälle paariks kuuks 😀
Mirjam
Minul tekitab sarnaseid tundeid Eveliisi blogi. Nüüd mulle meenus, miks ma vahepeal unfollow panin ja pikalt ei jälginud seda blogi. Selline lõputu negatiivsus ja nämmutamine samadel teemadel on lihtsalt halb lugeda. Pideva Malluka (kas natuke varjatumalt või avalikult) mustamine, tänapäeva noorte saamatuse kohta mingid üldistavad postitused (to name a few)… selline tunne, et blogija üritab enda enesehinnangut turgutada teiste mahategemisega.
Arvestades selle Kai postituse (keda ma muidu ei jälgi) tonaalsust, siis ma üldse ei imesta, et Triin/Ebapärlikarp ei suutnud jätta seda lauset siia postitusse pookimast. Väga üle võlli ja ründav postitus oli justkui mittemillestki. Suhteliselt imetlusväärne võime igal pool tonti näha ja fabritseerida probleeme.
Long story short – ma ei arva, et Ebapärlikarbi blogi oleks negatiivne ja peegeldaks sisemist kibestumist. Minu meelest väga mõnus lugemine, sarkastiline, paneb kaasa mõtlema ja ajab naerma – meelelahutuslik, ütleks ma. Kindlasti kõige oodatumad postitused on minu jaoks just selle blogi omad.
päkapikk
Kai ei näe tonte, sest et Kai ei näe. Nii et, Mirjam, mõtle enne kui kirjutad.
G.
Kai ise muide ei pea küll nii üliettevaatlikku sõnakasutust vajalikuks, mis puudutab tema erivajadust. Pealegi tontidest rääkides on sõna “nägema” ju niikuinii mõeldud ülekantud tähenduses 🙂
K.
tonti nägema= kedagi, midagi ülearu kartma
“Eesti keele seletav sõnaraamat”
K.
E.
Eveliisi blogi osas nõustun, tema blogi oli esimene mille mina avastasin ning mulle nii meeldis tema ellusuhtumine. Oli rõõmus ja tore inimene, kuid nüüdseks on saanud temast mingi vihane kibestunud mutike, kes ainult teisi mutta trambib 😀
Eks see näitabki sisemist rahulolematust, kuna kui tal veel Eestis restoran alles oli, siis suhtus palju paremini kõigesse.
ebaparlikarp
Mina Eveliisi blogi tean ca aastake, aga blogi järgi ma teda isegi hinnata ei oska, sest tunnen teda nüüdseks juba isiklikult ja tegemist on hea huumorisoonega kahel jalal seisva täitsa lõbusa naisterahvaga.
Varikas
Mina ka sellest pikast kihlunud olemisest aru ei saa. Üks sõbranna ca 7a juba.. ma selle ajaga meest jõudnud vahetada, kihluda, abielluda ja lapse kah teha ? (Kihlutud olime alla aasta)
Ja veel 1 asi – mispärast kihlutakse/abiellutakse pärast lapsi? On siis lihtsam? Mõni on 5+ aastat koos, siis saavad lapse ja ilmub ka kihlasõrmus. Tundub, nagu mees mõistis, et enam pääsu pole?
ebaparlikarp
😀 😀
Pille
Kusjuures mitte “enam pääsu pole”, aga nii mõnelgi mehel tekibki abiellumise ja perekonna nö ametlikuks tegemise soov alles peale lapsi. Minu elukaaslane on täpselt üks selline näide. Enne lapsi oli ta suhteliselt kindlal veendumusel, et abielu on lihtsalt üks mõttetu paber ja et kooselu on ikka täpselt sama, vahet pole kas paberiga või ilma. Aga üsna kohe peale esimese lapse sündi nägin ja kuulsin tema suhtumises muutust ja nüüd peale teise lapse sündi tegi ta ettepaneku. Ma oleks päris kindel, et siin pole tegu sellega, et ta end kuidagi aheldatuna tunneb ja enam pole nagunii kuskile pääsu, vaid inimesed kasvavad suureks ja väärtushinnangud muutuvad. Ilmselt sellisest lootusetu ohke saatel tehtud ettepanekust saaks rääkida siis, kui oleksin teda pidevalt peedistanud ja sisse käinud, et kamoon, kaua sa ootad, tahan abielluda, tee mulle ettepanek jubaaa, söögi alla ja söögi peale kaagutanud sel teemal jne. Aga et midagi sellist pole olnud, mitte mingit survestamist ega lobitööd selles suunas 😀 siis ma võtan seda ikkagi kui tema siirast tahteavaldust, mitte rehmavat loobumist, et “ah, sai elatud küll, ju jään sellega…” Muidugi inimesi ja suhteid on erinevaid, räägin ainult enda eest. Ei lase oma rõõmust mingi üldistava teerulliga üle sõita 😀
Pille
Ma olen päris kindel*
ebaparlikarp
Minu elukaaslane on samuti öelnud, et kui ühiseid lapsi pole, siis pole nagu väga abielul mõtet 😀 Nii et ma olen täiesti nõus, et osad mehed (äkki ka naised) on nii “ehitatud”.
Agnes
Jälle nii pinnapealne postitus. Ega pinnapealsed kontoriinimesed vist paremaga hakkama ei saagi.
ebaparlikarp
Misasi on kontoriinimene? 😀 Väga pinnapealne lahterdamine. Aga muidu lihtsalt teadmiseks, et meil on suur trükikoda, mitte KONTOR 😀
Mari-Liis
Ma ei tea, mida Agnes oma kommentaariga täpselt mõtles aga minu meelest on su blogi väga mõnus lugeda. Sinu arvamused pole kunagi liiga pikaks venitatud ja teemad panevad kaasa mõtlema ja jääb ruumi ka kommentaarides sõna sekka öelda. Ma ei nimetaks seda pinnapealsuseks vaid välja kujunenud stiiliks ja hate it or love it. I love it! Muidugi pean käed üles tõstma ja tunnistama, et mina olen küll kontoriinimene. Ma ei tea siis… äkki olen ka pinnapealne kontoriinimene, sügavamõttelised kontoriinimesed kogunevad vb mõne muu blogi all? 🙂
Pikkade kihluste üle olen ise ka palju juurelnud. Nagu mees paneks naisele bronni peale aga päris ära võtta veel ei raatsi. Samas, naisel hea ja uhke tunne, sest mees on temaga ikkagi KIHLATUD 😀 Peaaegu juba mehele saanud, sõrmus ka sõrmes 😀 Ise ei ole kihlatud, pika kihlusega nõus ka poleks. Kui juba, siis juba.
ebaparlikarp
Aitäh! Mul samad mõtted 😀
Pille
Jokutame veits üle aasta – siht on 2018 suve peal 🙂
S
Kihlusest pulmadeni 6kuud 🙂 Enne olime koos olnud 9aastat.
S
Abiellusime Eesti kõige rannaäärsemas kabelis kuna meri on väga tähtis meie jaoks. Ei soovinud perekonnaseisuametis paaripanemist, see oli välistatud.
Eveliis
Meie kihlus kestis vaid neli kuud, mis seal ikka jokutada. Kui oled juba kihlatud, siis tulgu kohe pulmad ka. AGA minnes natukene eelmisesse teemasse, siis ma olin ka unistanud mõisapulmadest, kuid kuna tol ajal kui me abiellusime, kuulsin ma igal pool vaid mõisapulmadest ja mul tekkis tõrge. Ma ei tahtnud sama, mida kõik teised. Pidasime vabas õhus pulmad. Ja Õnnepalee vastu oli mul KOHE tõrge, ma olen seal külalisena käinud ja kui on kõledamat ja koledamat kohta kui see, siis öelge mulle ka. Ma ei tahtnud oma abielu registreerida liini peal nii nagu kõik teised:D
Originaalne ei püüdnud ka oma pulmadega olla, kuid mingid asjad said välistatud küll, sest “kõik teised teevad nii”.
Kai pimeduses kobamas
Hmm, Sul on ikka huvitav nägemus. Aga võib-olla olen mina nii kehv kirjutaja, kui Sa tõepoolest lugesid minu postitusest midagi sellist välja…
Minu mõte oli see, et kui inimeste ainus eesmärk on eristuda ja mitte kanda ja teha neid asju, mida massid teevad ja kannavad, siis on see kurb. Kui aga neil on kindel soov ja nägemus, millised võiksid olla nende pulmad, lapsetuba, uus köögimööbel, soeng, siis valigu see, mis meeldib, aga ärgu lähtugu oma valikuid tehes sellest, mida massid kannavad või ei kanna, mida kasutavad või ei kasuta.
Mitte et see peaks Sind huvitama, aga mina plaanin ja unistan rannatseremooniast. Mul on väga kindel nägemus oma pulmapeost ja ma ei tee seda sellepärast, kuna see on pop või ebapopulaarne, vaid kuna mulle meeldib. Ütlen ühe korra veel, et mul on ükskõik, kas teised teevad sama või ei tee, oluline on see, et mulle endale meeldiks! 🙂
Jaanika
Mina jällegi ei lugenud Ebapärlikarbi postitusest välja seda, et tema ainus eesmärk on teistest eristuda…
E
Hehe, mina olen üks nendest kellel pikk kihlus. Kihlusime umbes 3 kuud pärast tutvumist 😀 ja sellest on möödas 4 aastat kopikatega… alguses ei olnud raha, et kohe pulmi teha, siis kui raha tekkis mõtlesime, et targem oleks juba oma kodu jaoks koguda jnejne. Siis see suur pulmade korraldamine ajab külmajudinad peale ja mina seda ette ei kujuta…ja nüüd abielluks juba niisama kahekesti õnnepalees, suvalisel kuupäeval.. aga eks näis…
ebaparlikarp
Ma ka suurt pulma ja pidu ei taha, kahekesi täitsa sobib, aga Õnnepalees ikkagi mitte 😀
K.
Meil nt jääb kihlumise ja pulmade vahele aasta ja kolm kuud. Abieluettepanek tuli mais ja tahtsime kindlasti augustipulma, aga kuna kolm kuud oleks korraldamiseks liiga lühike aeg olnud, siis võtsime endale veidi ajapikendust 🙂 Üldiselt ongi minu jaoks okei kihluse kestus aasta-poolteist, pikem tekitab küll mõtte, et lihtsalt moepärast kihluti.
K.
Aa, ja siin räägitakse Õnnepalees abiellumisest… Kuna meie jaoks on ametlik abielu täiesti mõttetu ja lihtsalt vajalik formaalsus, siis käime kahekesi a la lõunapausi ajal registreerimas ära ning õigel päeval toimub kiriklik laulatus, millel on siiski ka sügavam tähendus. Meie kirikuõpetajal on ka ametliku abielu sõlmimise õigus, kuid me ei soovi laulatust paberimajandusega solkida.
Ning ei, me ei ole paduusklikud, satume kirikusse võib-olla paar korda aastas. Aga meie arvates seob nt ühisele kodulaenule antud allkiri rohkem, kui abielutunnistusele antud allkiri. Sellest tulenevalt saigi tehtud otsus, et oma jah-sõna tahame öelda millegi/kellegi kõrgema ees.
HM
Mõtle kui pragmaatiline, ametlik abielu täiesti mõttetu.. ja paduusklikud ka pole, ainult jõulude ja a la Koidu ja Liisi jõulukontserdil käiakse kirikus.. noh ja siis nüüd laulatuse ajal ka. Milleks on vaja kiriklikku laulastust, kui usuga, kirikuga, kogudusega mingit pistmist pole. Ma ka pole paduusklik ja seetõttu iial kiriklikku laulatust ei planeeriks.
K.
Esiteks, pole ühelgi jõulukontserdil kirikus käinud. Teiseks, igaüks defineerib enda jaoks usu ise. See, et ma kirikus regulaarselt ei käi, ei tähenda, et ma ei usu kõrgematesse jõududesse. Aga ilmselt on mu praegune kommentaar täiesti mõttetu, sest nii sinusugusele must-valge maailmavaatega tegelasele pole mõtet midagi seletada.