Sööme poole vähem!
Mul on viimasel ajal väike probleem. Ma olen veidi kosunud. Tegelikult tundsin ma seda juba mõni aeg tagasi, kui teksad kuidagi kitsaks jäid. Lähevad jalga küll, aga kui iga hommik tekib dilemma, kas täna panna kõht värvli peale nagu sült töllerdama või oleks mugavam see hoopis värvli sisse toppida, siis… Kaalunumber on küll suht sama, vb kiloke juures, aga nii mõnedki asjad on kitsaks jäänud. Ilmselt ongi tegemist vanadusega, mil keha kuju lihtsalt muutub. Lihtsalt luud seest hõrenevad, aga pekipolstrit tuleb selle võrra väliskihile peale. Kaal on sama 😀
Igal juhul olen ma mõelnud, et peaks veidi toitumist muutma, et sangad veidi väheneksid. Olen mõtisklenud kolme variandi üle:
- Jätta välja kõik magus ja süüa vähem nisutooteid.
- Püüda olla ca kuukene täielik vegan.
- Süüa lihtsalt vähem.
Kõigil on oma plussid ja miinused.
Jätta välja kõik magus ja süüa vähem nisutooteid.
Plussid: Tõenäoliselt on see kõige tõhusam viis sangadest lahti saada. Tegelikult ei söö ma saia peaagu üldse (paar korda kuus) ja makarone ei aja ma ka iga päev näost sisse. Seega tegelikult tuleksi vaid magusa söömist piirata. Kui keeruline see saab olla?
Miinused: Ajutegevus lõpetab töö. Ma ei tea, mis tunne see oleks. Tõenäoliselt mitte kõige nauditavam.
Püüda olla ca kuukene täielik vegan.
Plussid: Mulle väga meeldib veganluse idee ja ma austan kõiki veganeid. Kuna ma liha niikuinii juba üle 2 aasta ei söö, siis mis see “väike hüpe” ikka ära ei ole? Saan oma panuse anda loomade heaolule ja samas ei aja majoneesi ja juustu näost sisse (minge lugege nende asjade kaloreid!). Ei saa vist ka iga suva šoksi poest osta, seega kaovad ära igasugused emotsioonostud. Ja lõppkokkuvõttes lahmin vähem mõttetuid kaloreid ja kräppi.
Miinused: Peab hakkama hullupööra süvenema ja etikette lugema ja end kõigega kurssi viima, et keha ikka vajalikud ained kätte saaks. Lisaks B12 vitamiini juurde võtma. Tõenäoliselt saan ma kõvasti targemaks ja ega ma ka väga rumal selles vallas juba praegu pole, aga tülikas on see alguses ikka. Rõhutan – alguses.
Süüa lihtsalt vähem.
Plussid: Teoreetiliselt võtab sangad suht kiirelt maha.
Miinused: See sama teoreetilisus. Sööme vähem on nii laialivalguv mõiste. Kui palju vähema ma siis ikkagi peaks sööma? Koguseliselt vähem ei pruugi kalorite mõistes üldse vähem olla. Kõige suurem miinus – kõht on ju tühi!
Jajah, ma tean, et ma pole paks, aga mulle väga loeb enesetunne. Ja enesetunne pole praegu kõige tuusam. Tuus on ikka, aga mitte kõige tuusam! Ma tahan kõige tuusamat tunnet! 😀
Mis nippe ise kasutate, et end toiduga veidi ohjata? Programmeerite aju ümber, et sööte kõike, mida tahate, aga tahate siiski vaid kaalikat? Või mis?
J
Kui sa liha ei söö, siis peaksid niikuinii ju B12 juurde võtmisega tegelema.
Minu meelest pole seal veganluses eriti mingeid etikette lugeda ka, puu-juurviljad on ju koik niigi vegan:). Ja kui eesmärgiks on kaalulangetamine, ei ole vahet, kas poolfabrikaadid on vegan voi mitte. Kõige kergem on uldse vegan grupp ette võtta ja poest just seal esitletavaid asju osta. Mina olen veganluse poolt!!
ebaparlikarp
Ikka peab lugema. Ma näiteks ei teadnudki, et basiiliku vms pesto sisaldab juustu ja pole vegan. Ja veganid ei söö ju ka mingeid selliseid asju, kus kasutatud kalamaitseainet jne. Isegi kosmeetika etikette peaks lugema hakkama. Ma söön juustu jms, seega ei pea B12 lisaks võtma.
Sigris
Ma ei tea kui suur näksija sa oled, aga minu puhul on sellistel üleliia suure polstri aegadel väga hästi aidanud see, kui söön kindlatel kellaaegadel 4-5 korda päevas ja vahepeal ei patusta (muidu mulle meeldib näksida). Ka söögiaegadel proovin siis teha tervislikumaid valikud, a la salat, köögiviljad makaroni/kartul-kastme asemel. Samuti proovin asendada šokolaadi ja muu sellise puuviljadega, vältida võimalusel alkoholi või piirduda ainult ühe pokaali kuiva veiniga jne.
Vähem söömise usku üldiselt ei ole. Kui see tähendaks nt igapäevase saiakese ärajätmist, siis küll, aga kui hakata üldiselt oma toidukogused korralikult piirama, siis ma natuke kahtlen, kas selline asi ka pikemaajaliselt jätkusuutlik on. Sest süüa ja eriti hästi süüa on ju väga mõnus.
Kuna ise käin tööl ühistranspordiga, siis hea lisakoormuse annab ka varem bussi pealt maha tulek ja väike 20-minutine jalutuskäik, aga autoga liiklejatel pole sellest ideest vist suuremat kasu.
ritsik
Kui ainult kõhu-püksivärvli probleem, siis vbla lihtsalt lõdvas kõhulihases asi? Igal õhtul jalutuskäik ja 10 minutit kõhulihaste harjutusi?
ebaparlikarp
Ma võin lausa nälgida, aga liigutama ma ei hakka 😀
fe
PS! tulin just vannitoast ja viskasin kogu selle jutu peale korraks pilgu oma kõhule – ja ma pean ütlema, et mu kõht ei ole alates 20-ndate eluaastate lõpust nii kena välja näinud kui nüüd 37-selt 🙂 taljejoon on nii ilusasti välja tulnud ja isegi kõhulihas näha ja ma vannun – ma ei ole hetkel kuidagi rohkem trenni teinud, kui nendel vahepealsetel aastatel, lihtsalt vale toitumisega keha talletab mul rasva kõhul ja ükspuha kui peenike olla ja kui vähe süüa/magusast loobuda vms – väike polster jäi kõhuleja külgedele alles. Olen nüüd oma makrosid jälginud alates ca 18.01 ja selle paari nädalaga on tõesti uskumatu muudatus olnud (silma järgi vaadates on mul taljelt kadunud päris mitu korralikku sentimeetrit ning et see annab igati motivatsiooni jätkata). Pealegi, ma ei saa öelda, et sellega muud stressi oleks, kui et meeles pidada, et süüa on vaja 🙂 mingit eriti suurt kalkuleerimist pole – hommikusöök on enamasti sama ja lõunat söön väljas (hindan koguseid silma järgi, vahel ka kaalun), planeerimist vajavad ehk vaid vahepalad ja kodune õhtusöök (aga need vajaks planeerimist niigi, teen lihtsalt planeerimisel teistsuguseid valikuid, kui enne ehk).
Ehk soovib keegi motivatsiooni proovida – võin kinnitada, et toimib 😉 Igatahes edu kõigile!
kaisa
Kui ainult kuu aega veganlust proovida, siis minu teada ei pea B12 juurde võtma. Ma olen vähemalt aru saanud, et puudus tekib aastatega. Kui pärast seda olekski plaan veganiks jääda, siis vast tasub osta alles juurde.
ebaparlikarp
Kuu ajaga vist tõesti ei juhtu midagi 🙂
fe
tegelikult on kaalust alla võtmine suhteliselt puhas matemaatika ja põhineb sellel, et inimene peab tarbima mitte rohkem kaloreid, kui päevas kulutab (või nt nädala kohta, sest ega tegelikult ühes päevas rohkem kaloreid tarbides kaalu juurde ei tule, kui nädala lõikes see õigetesse piiridesse jääb). Väga oluline on siin aga ka see, et tarbima peab siiski enamvähem selle koguse, mis päevaseks energiahulgaks vaja (see sõltub inimese mõõtudest, vanusest, liikuvusest) – vähem tarbides läheb keha hoopis säästurezhiimile ja hakkab rasva talletama. See on viga, mida enamik dieeditajaid teeb.
Need kes juba järgmisele tasemele jõudnud on, jälgivad lisaks kalorihulgale ka päevaseid makrosid – ehk et kõik süsivesikud, valgud ja rasvad oleksid õiges tasakaalus. Ei ole nii, et süsivesikuid (või rasva) ei söö, siis võtad alla. Kõike kolme gruppi on tasakaalustatult vaja, see pannakse jällegi paika inimese individuaalsete omaduste alusel, aga nt naiste fitnessimaailmas (ma ei mõtle kulturiste, aga tõsisemaid trennitegijaid) on üldjuhul päevased makrod 40% süsivesikuid, 30 % valku ja 30 % rasva tasakaalus. Jah, see eeldab toiduainete kaalumist ja täpset järgimist, mida päeva jooksul sööd, aga paari nädalaga tekib sellest harjumus ning mitmete mobiiliappide abil (nt myfitnesspal) on see tegelikult ülimalt lihtne. Aitab väga hästi kontrolli hoida selle üle, mida päevas sisse süüa – nt endalegi üllatuseks võib avastada, et 2 viilu rammusat seemneleiba võivad anda suurema kaloraazi, kui korralik taldrikuitäis sealihaguljashi… vms sellised ilmelikud võrdlused. Igatahes on see suureks abiks paremate valikute tegemisel ja korralikul toitumisel. Mis ei tähenda absoluutselt ainult kaalikate järamist ja kõigest loobumist – vastupidi, esimest korda elus ma tõesti SÖÖN korralikult, mitekesiselt ja palju.
Ma olin eluaeg teinud selle vea, et sõin liiga vähe ehk ligi 50 % sellest päevakogusest, mida ma peale toitumisega tõsisemalt tegelemist sööma olen hakanud. Olin küll peenike, kui vähem sõin, aga rasvapolster tekkis kõhu ümber siiski. Nüüd söön ca 5 korda päevas ja enda jaoks harjumatuid koguseid, kaal püsib ja polster kõhu ümbert on kadunud, lisaks on kadunud igasugune isu näksimise, kommide, küpsiste vms järgi, sest veresuhkur on kogu aeg õigel tasemel ja lihtsalt ei olegi isu kommi süüa. Ilmselt oli varem põhjus ka selles, et kuigi sõin päevas 2 korda, sõin enamasti vaid nt süsivesikuid või liiga rasvast toitu, ega pööranud tähelepanu sellele, et kõik makrod peavad tasakaalus olema.
Õigesti söömine ei tähenda absoluutselt, et millestki peab loobuma, aga sööma peab mõtestatult. Ja mida rohkem selle teemaga tegeleda, seda rohkem tahangi teha tervislikumaid valikuid ning pizza/hamburgeri/küpsiste vms järgi tõesti ei isutagi. Kuigi ka seda võib endale lubada, kui seda õigesti teha. Lisaks loomulikult kõike toetav sobiv trenn, aga eelkõige on kõige alus siiski õige toitumine.
Soovitan mõne toitumisnõustaja poole pöörduda, kes aitab kondikava paika panna ja edasi jääb üle lihtsalt ise seda järgida.
ebaparlikarp
Tegelikult tean ma teooriat päris hästi. Küll aga tean ma 33a jooksul ka ennast. Igasugune kalorilugemine ja kaalumine jne teeb mu obsessivaks. See viib frustratsioonini jne. Seega tulen leida mingi nipp. Nipp ongi selles, et näiteks 1 reegel – ei söö magusat. Siis ei lähe peast hulluks 🙂
fe
olen nõus, eks igaühele ikka oma ja eks igaüks peab oma tee leidma 🙂 ma lihtsalt enda puhul ütlen, et olin varem samasugune, kes arvas, et ei suuda ega taha distsipliini pidada, no ja ega ma seda ei teinudki. Aga vat kui hakkad mõne aasta pärast 40 saama ja ühel hetkel saab selgeks, et su eluaeg kenast ja saledast kehast hakkab kuidagi üleöö polstriga keskkohaga mammi keha saama, siis võtad end kokku (räägin iseendast siinkohal) 🙂
üldiselt ma pean ütlema, et see app-i abil toitumise järgmine on siiski üks kergemaid kohustusi elus, sellest tekib kuidagi harjumus ja tegelikult on ikka väga lihtne. Ma tean oma elus palju rohkem ebameeldivaid kohustusi, kui see 🙂 Ja ma pean ütlema, et ega mõtestatult (ja palju!) söömine ei ole rohkem stressitekitav, kui liiga vähe söömine/range söömise piiramine ja pidev näljatunne. Aga olen nõus, et õige toitumine (ühel või teisel viisil) peab elustiili osaks saama, vastasel juhul ei ole see jätkusuutlik.
aga eks lõppude lõpuks ongi kõik individuaalne ja valikute küsimus 🙂
G.
See nüüd vaevalt kedagi väga aitab (ehk siiski..) aga jäin lihtsalt mõtlema, et mul on kaal reeglina kukkunud kuidagi täiesti iseenesest, siis, kui söön kõike mida tahan ja ei mõtle üldse mingitele kilodele. Vbl on mittestressamine (eelkõige oma keha ja toidu pärast) siin märksõnaks. Kes teab 🙂 Nt kunagi Itaalias käies sõin hommikuti shokolaadisaiakesi (ühes hotellis polnud valikut, toodi ukse taha), ülejäänud ajal kõikvõimalikku itaalia köögist, pizzat, pastat jne.. tavaliselt oli magustoit ka juures, pluss jäätis n.ö vahepalana ja kui minnes olin 171/57, mida pole ju väga palju, siis nädalaga kadus kaks kilo. Ei liikunud ka rohkem kui muidu.. aga ema vaatas ja ütles, et ma oleks nagu kokku sulanud 😀
Igatahes olen mina väga seda meelt, et söömine peab olema nauding. Ning kui ma otsustaksin ennast kuidagi piirata, siis paneksin eriti rõhku sellele, et toit oleks alati ja ainult “midagi head”. Selles mõttes, et otsus süüa rohkem köögivilju ei tähendaks mitte keedetud kaalikat või igavat! porgandisalatit, vaid nt sooja peedi-kitsejuustusalatit, aurutatud brokkolit koorese lõhekastmega või .. mis iganes kellelegi hea tundub. Vot, see on ehk selline konkreetsem nipp 🙂
Katrin
Haha, peale Sinu blogiposti mu fb ajajoonel, oli artikkel igal veregrupil on erinevad omadused.
Viimane lõik sellest: Uskuge või mitte, kuid veregrupp võib määrata, kas teil on kõhurasv või mitte. Nimelt kogevad A-veregrupiga inimesed harva kõhurasva probleeme, samas kui 0-veregrupi omajate seas on see suuremaks mureks.
Naljakas on see, et mul A ja pekk kui ta tuleb, siis kõht on suht viimane (päris viimased on rinnad 🙂 koht.
Nii, et mine võta kinni 🙂
Kartin
Ma ei saanud sellest veganlusest hästi aru, miks ainult kuu? Ülejäänusid punkte ei teeks ju aind kuu 😀 pluss veganina on ka ülilihtne end paksuks süüa, kui kord juba tead, mis on vegan (Oreod, Oravakese komm, see kuulus piparmündi-šokolaadi komm, mille nimi mul meelde ei tule, Lamuu brownie jäätis nt), siis jääb poes pilk ainult neil pidama ja kui end tugevalt tagasi ei hoia, siis varsti on rohkem kui kilo juures 😀 (vegan on rääkinud)
ebaparlikarp
Kuu, sest see olekski proov, kas mulle ikka veganlus sobiks. Eluviisiga jne. Kas suudan kohaneda. Eks siis paistaks.
pillevaljataga.com
Lihtsalt rohkem liikumist aitab ka. Mul kaalu pole ja numbreid ei tea, aga otsisin kaks nädalat tagasi välja aktiivsusmonitori ja seadsin eesmärgiks 10000 sammu. Enesetunne on väga hea. Ok, sügisest käin 3 korda nädalas võimlemas ka. Ehk on lõpuks mingi lihas ka hakanud tekkima.
tuus
Kaalusin suvel 56 kg 165 cm juures. Ei olnud tuus olla ja arvasin, et enam vähem pole võimalik süüa ning vana olen ka. Saia ei söö juba aastaid. Magustatud piimatooteid mitte iial. Aga ikka lödi.. Igaks juhuks arvutasin korra päevased kalorid kokku ja asi oli siiski liigses söömises. Jätsin ära hommikuse võileiva ja asendasin omletiga. Jätsin ära kontoritooli ja asendasin selle osaliselt võimlemispalliga. Istuv töö pole hea. Õhtusöögid vaatasin üle ja asendasin erinevate köögiviljavariantidega. Täna hommikul kaalusin 51,9. Arvuta oma söömised üle. 1200 – 1500 kcal päevas ja ongi tuus olla..
ebaparlikarp
1200 on ju näljapiir 😀 Aga sa oled tubli 🙂
tuus
Kui menüü läbi mõelda, siis ei ole. Köögivilju saab selle eest ikka kohutavalt suure kuhja.
ebaparlikarp
Mulle ei meeldi tegelt toidu juures mõelda 😀 Aga peaks jah.
tuus
Tegelikult on vaid paar esimest nädalat raske. Väljas söömas käies ma küll ei arvesta. Ja käin paar, kolm korda nädalas. Kodus aga on arvestamine lihtsam (ja kodus peabki siis arvestama, sest väljas panen raudselt üle).
Kogustega on ka see, et paljud söövad lihtsalt taldrikutäie hooga sisse. Võiks ju süüa vaid nii palju, et kõht täis saaks. Kui seda jälgida, vähenevad kogused päris oluliselt.