Ma olen siukest pauerit täis!
Just paar postitust tagasi kirjutasin, et leige sidrunivesi ei pane kellegi päeva käima. Emotsioon paneb! Ja täna ma sain oma Eestifoto koolituse esimesest loengust sellise energialaengu, et ükski sidrunivesi ega smuuti ei anna nii palju enerksi. Kolm tundi pole mitte kunagi vist nii kiiresti kulunud kui täna. Ma istusin esimeses reas ja avastasin, et kuulasin ja vaatasin ja mõtlesin kaasa suu ammuli. Päriselt. Ilmselt oli asi ka loengu pidajas (Aivar Pihelgas), kes rääkis kõike väga kaasakiskuvalt.
Täna (ja ka veel järgmine kord) oli tehniline tund, mis peaks mingid tehnilised baasteadmised andma, milleta ei saa, sest üllatus, üllatus – fotograafia on matemaatika 🙂
Iso
Valgus
Säriaeg
Ava
LAHE!
Tahaks kunagi osata pilti teha ilma automaatrežiimita 🙂 Nii, et tean, mis tahaks saada ja siis sätiks kõiki neid asju matemaatiliselt paika nii, nagu ma roolis käigukangi kasutan – et isegi ei mõtle! Ja siis tahaks veel pilditöötlusprogrammi kursusele minna. Kõike tahaks õppida ja proovida 🙂
PS: Päise foto on mingi lambikas, kus sõbranna minust fotograafi juures suvaka klõpsu tegi. See oli vist eelmine aasta, aga praegu ma neid punaseid kingi selles kombos ei kasutaks. Inimene ikka õpib läbi elu 😀
Kristhel
Aivar on äge 🙂
Agnes
Jäta see fotograafia jutt! Ma ei raatsi kaamerat osta endale! Aga ma kujutasin just vaimusilmas ette, kuidas ma Austraalias kätt harjutaksin! Mõtlen nüüd muudele asjadele, äkki läheb see pilt vaimusilmast ära.
P.S. mulle meeldivad need kingad. 😀
ebaparlikarp
Issand see reis läheb raisku, kui sa coole fotosid ei tee 😀
Agnes
Muidugi, sest maailm vajab tingimata veel üht fotot Great Ocean Roadist. 😀 Kui algul oli plaan, et lepiks telefoniga, siis sinu fotograafiast rääkimine, on selle uinunud olnud päris kaamera soovi äratanud. Hea, et mul sidemeid on. 😀
Eveliis
Ma jäin ka kingi vaatama…Vot nii sisukas inimene olengi, et sellisest emotsiooni ja paueri postitusest jäin vaatama kingi, et pole kuidagi sinulikult õige kombo
kylli
hee, selle koha pealt on teinekord ikka hea ligi 40-ne “fossiil” olla …
…kes hakkas pilti tegema õndsa uue EV aja alguses, kui filmirulligi poes saada polnud, papsi vana FED3ga, slaidile, sest neid rulle oli papsil veel suuremas koguses seismas. mäletan, et isa rääkis mulle täpselt ÜHE korra särist ja avast (ISOst polnud vaja rääkida, see oli filmirulli peal kirjas :D) ja kõik. kusjuures see kõik oli nii lihtne ja loogiline, et esimesest filmist läks mul nässu ainult umbes kümnendik. sellest ajast peale on manuaalrežiim nii käe sees, et oma digipeeglit (kusjuures läksingi FEDilt suht otse digipeeglile üle, 2005 pildistasin veel FEDiga filmile) olen autorežiimi keeranud kümne aasta jooksul väga loetud korrad. aga ma arvan, et kui peaksin praegu hakkama uuesti õppima, siis tunduks jube keeruline 😀
getu
Oo, ma tean mida tunned☺ Mul oli sama emotsioon kui hakkasin esimest korda fotograafia kohta uurima. Nüüd jagan põhimõisteid juba päris hästi, kuid areneda on veel palju. Edu sulle!
ebaparlikarp
Aitäh!