Suurtes sinistes silmades sinilillede sina,

kurekellade külluses tulid, mu tilluke, sina.

Päikesest soojem ja säravam, kõige lõhnavam Roos.

Tänasest alates alati oleme sinuga koos.

Siis kui sul valutab kõrv, öö läbi hoian sind süles.

Tervena hommiku hakul ärkad siis üles.

Maailma lõppu saadan kõik sinu väikesed nutud.

Meil on lõputult mõnusad õhtud ja õhtujutud…

Ema saatis mulle eile sellise luuletuse. Ütles, et ajakirjas Tiiu on jälle luulevõistlus ja teemaks on lapselaps. Ema kirjutas Ethelist luuletuse. Etheli hüüdnimi on Roos juba sünnist saati 🙂 Mana kutsub teda Mana Roosiks. Roos on praegu Mana juures ja Mana saatis eile ka päises oleva pildi. Kass ei ole Mana oma, see on seal mõneks nädalaks hoiul.

Aga värisege siis, sest eelmise Tiiu luulevõistluse mul ema juba võitis 😀