Käisin kinos vaatamas “Demain tout commence“. Eesti tõlkes siis “1+1 on pere”. Ei, see ei ole filmi “Intouchables” (eesti tõlkes “1+1”) teine osa, kuigi Eesti kinod selle peakirjamänguga vaatajaid kinno meelitada üritavad.

Ma ei taha sisu ära rääkida, aga see lihtsalt oli fantastiliselt hea, südamlik, valus, tõsine ja samas humoorikas film. Kuigi filmis oli paar ebaloogilist kohta, siis mind üldse ei häirinud need, sest see film oli lihtsalt ÜLEMÕISTUSE ILUS!

Lõpus ma nutsin. Mitte lihtsalt väike pisar põse peal, vaid tahtsin häälega nutma pursata. Purskasingi, aga hoidisn taskurätikut suu ja nina peal, et hinge kinni hoida. Viskasin peaaegu pildi tasku!

Kõik kinno!

PS: Foto: imdb.com