Pärast seda, kui ma Peruust tagasi tulin ja reisikaaslane (mitte Karl 🙂 ) oma uhke kaameraga tehtud fotosid jagas, sain ma valgustuse. Ma ei taha enam mitte ühelegi vingele reisile Iphonega minna. Võrdlesin neid fotosid ja nutt tuli peale. Päriselt ka on kahju. Päikseloojangud Amazonase jõel… Hämarduv kõrbeoaas… Tuledes kõrbeoaas… Selliste maaliliste asjade jaoks on vaja fotoaparaati. Samas polnud fotod mulle varem nii tähtsad ja telefoniga oli ju väga mugav klõpsida. Siiski ei saa ma ka end lõputult peedistada selle pärast, et alles nüüd mõistan, et Iphone kaamera olgu kui hea tahes, see ei ole ole võrreldav hea fotoaparaadiga.

Nüüd olen ma ca 2 kuud seda teemat endas seedinud, ostnud alustuseks hübriidkaamera ja minu 2017. aasta plaan on läbida kaks fotokursust. Esimene algajatele ja teine kursus edasijõudnud fotohuvilisele. Tahaks ka kombata/ ära õppida mingi fototöötlusprogrammi. Mulle ei meeldi ületöödeldud pildid, aga samas ei meeldi mulle ka suures plaanis pildistatud käed, mis näevad välja nagu kiles kripsu tõmmanud viinerid. Mitte et ma käsi pildistama hakkaks, aga ikkagi. Mind huvitavadki rohkem (loodus)reisi pildid ja aasta lõpu poole tahaks minna fotoreisile. Tegelikult mingile tavalisele reisile nagu ikka, aga kus ma saaksin siis oma teadmistega veidi möllata. Ja korvata endale Peruu fotoämber! Costa Rica loodus kõlab väga hästi. Või Etioopia loodus ja inimesed 🙂 Päise pildil on Amazonase küla poiss. Avastasin, et mulle väga meeldib eksootilistes kohtades inimesi pildistada. Vanainimesed ja lapsed olid parimad modellid 🙂

Nägin neid põnevaid inimesi ja klõpsisin suvalt… Oleks olnud aga mingeid oskusi neid pildile saada… Ohh jah… Ma tahaks kunagi väga-väga pildistada neid traditsioonilisi Aafrika naisi oma ehteis. Teate küll.

Tundub, et rullutan siin mingit oma unistust lahti 😀 Tundub jube utoopiline. Aga muidu ei oleks see vist unistus eks 🙂

Ühesõnaga leidsin ma kaks Fotokooli kursust, mis ma tahaksin läbi teha see aasta – algajatele ja pärast seda edasijõudnutele. Miks just need? Nägin nime Kaupo Kikkas ja olin müüdud. Valgus, kompositsioon, koloriit, töötlus… Ma ei saa ise ka aru, kuidas see kõik mind järsku huvitama hakkas. Kui ma neid kursuseid otsisin ja süvenesin, siis avastasin, et fotograafiks õpitakse ülikoolis!!! Tegelikult ma nagu teadsin seda, aga kuna ma ei olnud kunagi üldse sellisel teemal mõtteid mõlgutanud, siis vist lihtsalt ei teadvustanud. Igatahes Kunstiakadeemias on 3 + 2 (baka + magister) erialana fotograafia olemas. Ma ei kujuta ette, mis kunstnikud sealt 5 aastaga (!) virguvad. Ilmselt tõelised kunstnikud 🙂 Fotograafid!

Minul selliseid ambitsioone ei ole, lihtsalt see Peruu ämber on vaja heastada 🙂