Poliitika naisteajakirjades?
Käisin täna autoga teeninduses ja sealne pooltunnike läks mul ajakirja Mood sirvimisele. Mood oli see uus ajakiri, millest ka varem olen juttu teinud. Ajakiri uus, nimi vana. Minuni jõudis viimane (neljas) soodushinnaga tellitud number ja seda ma siis lappasin.
Ma ei tea, kas see on üleüldine naisteajakirjade uus trend või on asi lihtsalt Moes või see on moes, aga natuke teistmoodi on naisteajakirjades (või siis ainult Moes?) viimasel ajal midagi. Kui eelmises Moe numbris oli sealne kolumnist ja poliitik Liina Kersna sõna otseses mõttes kaevelnud Reformierakonna languse üle (jube piinlik oli seda jama tookord naisteajakirja KOLUMNINA lugeda), siis nüüd oli persoonilugu Kadri Simsonist. Ennegi on Kadri naisteajakirjas olnud, aga nüüd… Nüüd ei kirjutatud eriti sellistest tüüpilistest asjadest, nagu kellega sa käid, mis sa pühapäeval teed, mida küpsetad ja mis värvi su kardinad on. Nüüd oli Kadriga juttu Savisaarest ja Jüri Ratasest ja ööistungitest ja muust poliitikast. Ja Kersna eelmine kolumn oli arusaamatu poliituline südamepuistamine ja asjade käigu õigustamine.
Minu jaoks polnud Kadri teema uus ja huvitav, sest poliitikaga olen ma igapäevaselt läbi päevalehtede niikuinii kursis, aga arvestades, kui palju on noori naisi, kes päris igapäevaselt lehti ei loe, siis nende jaoks toodi küll “uudised” sammuke lähemale. Kadri saab nii suurepäraselt endale noorte naiste (ja miks mitte ka vanemate) näol valijaid ja toetajaid koguda. Olgem ausad, keegi ei pane Deniss Boroditšit, Jüri Adamsit või Mart Nutti, olgu nad kui moodsad ja stiilsed tahes, naisteajakirja esikaanele ega tee neist sellist persoonilugu. Kenamapoolsematel poliitik-naistel on justkui selline eelis hääli koguda. Ma ei ütle, et see on Kadri eesmärk olnud, aga naiste poolehoidu (ja ilmselt nii mõnedki hääled tulevikuks) ta kindlasti naisteajakirjades enda avamisega saab. Kes järgmiseks? Olga Ivanova? Siret Kotka?
Kadri loos oli ka üks äraütlemata nõme lause Andres Anvelti poolt, nimelt “Kadri on tore, tark ja hea huumorimeelega tüdruk.” TÜDRUK! Ilmselt see tuntud feministide Facebooki leht on Anvelti verbaalselt juba ribadeks kiskunud ja tema tükid tuleriidal ära põletanud, kuid ausalt – TÜDRUK? Kadri on 39 aastane! Nende vanusevahe on 8 aastat! Kui tüdruk see Kadri Anveltile ikka olla saab? Andres Anvelt ise on siis onu Andres või? Ma olen alati mõelnud, et “tüdruk” saab öelda meesterahvas naisterahvale vaid siis, kui nende vanusevahe on nagu vanaisal ja lapselapsel. Kui Anvelt oleks 79. aastane, siis ma aktsepteeriks sellist väljendusviisi. Või mis?
Iseenesest on tore, et poliitikat naisteajakirjades puudutatakse, mitte ei eeldata, et naisteajakiri peab ainult uusi raseerimisvahasid tutvustama.
Lawra
Mind huvitab, millal üldse saab tüdrukust naine. Kas siis, kui ta saab lapse, abiellub? Mina olen pea 25-aastane, mul pole lapsi, ma pole abielus ja ma tean, et nii mõnedki ütlevad minu kohta tüdruk. Kui ma lapsi ei saa ega abiellu, kas ma siis jäängi tüdrukuks? 😀 Huvitav teema, keegi peaks sellest uurimistöö kirjutama.
ebaparlikarp
Sa oled ikka naine 😉
ss
Miks siis naisteajakirjad poliitikast ei tohi rääkida? Sest naised mõtlevad ainult meigist ja klatšist?! Minu meelest on väga tore, et ka tõsisemaid teemasid sisse tuuakse! Seda võiksid teisedki ajakirjad praktiseerima hakata.
ebaparlikarp
Kirjutasingi just seda ju 😀
G.
Femmide elu võib ikka päris raske olla, kui osatakse igast tühisest sõnast kinni võtta, probleemi teha ja .. masenduda. Nagu päriselt? 😀 Kui Anvelti ülejäänud jutt oli umbes sama heatahtlik ja tunnustav (ilma nähtava, läbiva irooniata), siis sellele üksikule sõnale saab mingi alavääristava ja nõmeda varjundi külge mõelda ainult feministliku mentaliteediga. Ehk see toimub kellegi enda peas, mitte Anvelti väljaütlemises.
ebaparlikarp
Rohkem juttu ei olnudki 😀 Ainult see lause!
Aga ma arvan, et ka pikema jutu või teksti sees näitaks see suhtumist, mis vähemalt tööalaselt ei ole professionaalne ja on veidi üleolev.
Marie
Küsimus ei ole feminismis, vaid mõned sõnad omavad tahes-tahtmata konnotatsiooni, mida antud juhul staažika poliitiku kohta ei ole paslik kasutada. Kui näiteks Margus Tsahkna kohta ütleks keegi, et ta on “tore poiss”, siis see näitaks, mida too ütleja tema kohta arvab – et ta on mitte tõsiselt võetav poisike. Sama kehtib ka naisepoole kohta.
Aga jah, ajakirjaniku töö ongi ära trükkida see, kuidas oli. Antud lause ei näita, mida arvab ajakiri või ajakirjanik, vaid Anvelti suhtumist! Lugeja teeb omale meelepärased järeldused.
ebaparlikarp
Mina pole ka mingi tulihingeline feminist, aga nii nagu Peeter Ernits ütles Kersti Kaljulaiu kohta, et ta on TÜBLI TÜDRUK, aga presidendiks praegu ei sobiks, nii on ka see Anveliti lause samasse auku. Kui Sina ei taha seda feminismi teemaga seostada, siis jumal Sinuga. Aga see ei muuda kuidagi öeldut.
Ajakirjaniku tööst… Kogu artiklis, mis oli mitu lehekülge, oli Anvelti kohta ÜKS lause. Ajakirjaniku valik on, kas seda üldse lasta trükkida või mitte. Siin pole ju tegu objektiivse uudiste kajastamistega, kus ajakirjanik peab olema objektiivne, see on naisteajakirja lugu 🙂
G.
Ma jään sõna “tüdruk” konnotatiivsuse osas küll erimeelele – eelkõige tähistab see ju lihtsalt soolist kuuluvust. Täiesti neutraalselt, umbes nagu “õde”, “tütar” või “naine” (erinevalt tibist, tshikist, mutist, daamist…). Mingi teisesema/negatiivse tähendusvarjundi saab sinna juurde tekitada ainult kellegi oma kaldus mõtteviis või konkreetne kontekst – öeldes nt 16aastasele poisile, et ta mängib jalkat nagu tüdruk. Anvelti öeldu jääb sellest imo väga kaugele.
ebaparlikarp
Ok, olgu meie majandus ja misiganes minister ta oli nagu tore tüdruk 😉
G.
Ok, Anvelt on paha poiss ja võiks teinekord rohkem sõnu valida. Aga smaili (tooni) ta jutule mõtled sa ju ise juurde.
ebaparlikarp
Jah, AINULT mina 😀
G.
Missakarjud 😀 Kas ma seda ütlesin? Ei.
Katrin
Mul jäi ka pilk peatuma selle tüdruku mainimise juures. Masendav. Mood oleks võinud selle välja jätta, naisteajakiri ikkagi. Ei peaks olema eesmärk naisi alavääristada, pigem ikka vastupidi.
ebaparlikarp
Hea tähelepanek jah. Imelik, et ajakirjanik selle sisse pani.
ritsik
Ajakirjanik ei hakka intervjueeritava otseses tsitaadis midagi muutma, sest inimene ju ütles nii. Vast lausa roppuse võiks välja jätta.
Mind ei sega, kui tüdrukuks nimetatakse. Päris vanad prouad kutsuvad isekeskis üksteist rõõmuga tüdrukuteks ?.
ebaparlikarp
See tundus ajakirjad veider, kuna see oli AINUKE lause Anvelti kohta. See ei andnud jutule midagi juurde. Oleks võinud mainimata lihtsalt olla.