Teisipäeval vaatasime Etheliga koos “Padjaklubi”. Ta tahab, et me seda koos vaataksime, ja tuleb tunnistada, et kaks viimast hooaega olen ma vahelduva eduga Etheliga seda sarja vaadanud.

Eile oli selline osa, kus Padjaklubi Laura veidi nagu beibetas. No nagu ikka, kui ta seal täbarasse olukorda satub ja beibetamisega olukorda siluda üritab. Ethel katab kahe käega silmad ja tõdeb tõsisel moel: “PIINLIK!”

Ja teine koht, mille eeljutt oleks midagi sellist, et Laura oli korraldanud oma uues töökohas, õlletehases, paraja segaduse – mingid kraanid olid lahti plahvatanud ja õlu purskas. Eilne stseen oli siis selline, kus Laura nagu ikka ripsmeid plaksutas ja tööandja, kutt, kellele Laura hirvesilmad sümpasid, hakkas pikalt rääkima, et ahh, pole midagi, ikka juhtub ja ma ise olen tegelikult hoopis süüdi blaa blaa blaa… Ethel vaatas, nägu skeptiline, ja küsis järsku: “Kas sellele mehel on AJUGA PROBLEEM?”

Vahel on äge, kui jumal taevas või misiganes saadab justkui nagu sõnumi või kinnituse, et oled oma last päris cooliks suutnud kasvatada…

Nagu ma aru saan, siis sarja tegelastel on mingi meeletu fänclub väikeste laste ja teismeliste näol. Suur osa nendest fännavad Laurat. Mingit Laura blogi. Laura tegelaskuju signaal lastele on kahtlane. Kõige tähtsam on rikas mees leida? Välimusega saab jamasid lappida? Ja nii edasi…

Minu Ethel näeb selle läbi ja peab seda naeruväärseks. Cool!

PS: Foto pixabay.com