Niisama tšill, vaba aeg
Karl läks meie reisijuhi Ivo ja veel ühe inimesega koos praegu motikaid laenutama, et lõbusõitma minna. Cuscos. Ma sain aru, et nad tõmbavad kuhugi krossirajale, aga no sinna tuleb ka kuidagi saada. Läbi Cusco tänavate, mis on kesklinnas põhimõtteliselt munakivitee-kuristikud. See tähendab, et tee on nii järsk, et liiklusvahendiga oled sa majade vahel nagu kuul rennis.
Aga ma olin igati poolt, et las lähevad, ma isegi ei muretse. Ma muretsesin enne seda reisi 200 korda rohkem, kui nüüd siin olles. Kutt tuli minuga kaasa teise maailma otsa ja no mis see väike tsiklirent nüüd siin pöörases enesetapuliikluses (ei siin ei ole see tuk-tuki teema, see oli džunglis) ära ei ole.
Minul on ühtlasi esimene selline vaba päev. Mingit planeeritud tegevust pole. Tšill. Ühtlasi sain ma aru, et ma olen ikka totaalne paarismatkaja (-reisija). Teised on siin üksi tulnud. Kondavad oma vaba ajaga linnapeal ringi, mina ei taha/ei julge/ei viitsi üksi kuhugi minna. Ma ei tunneks end hästi. Mitte et mul oleks mingi foobia, aga ma ei tunne mingit vajadust linnas üksi jalutada. Ma eksiks 4 minutiga ära ja kodutee otsimine ei oleks minu jaoks mõnus jalutamine oma mõtteid nautides.
Mul ei ole ka vajadust mingit träni ja nänni kokku osta. Või mõttetuid meeneid ja kingitusi. Kunagi ammu välismaal reisides oli mingi surve midagi tuttavatele kingiks osta. Enamasti mõttetut jama – pastakas, võtmehoidja… Mingi hetk ma lihtsalt küsisin endalt, miks ma seda teen? Milleks mulle see stress, et mul peavad olema kingitused sellele ja tollele, muidu ma ei saa koju minna? Seekord olen ostnud mõned käsitööasjad metsa- ja mäeinimestelt lihtsalt nende toetamise ja heateo mõttes. Palju parem tunne.
Seega puhkan ma praegu meie hotellitoakeses ja lähen vist siseaeda raamatut lugema.
Üle tee on tegelikult üks toidupood. Äkki ma sinna minnes ikka ära ei kao… Ostaks veini ja midagi head… Kuigi siinne seltskond on selline, et alks ei ole mingi tabu teema, siis pole jõudnud siin eriti laaberdada ka. Kui välja arvata mõni õlu džunglis ja väike koka-pisko-tee (kokalehe tee + pisco ehk kohalik viinamarja viin + mesi + laim). No Eestis algas ka hõõgveinihooaeg nagu ma aru saan. Jõulukaunistused on ikka müügil juba?
Tegelikult hommikul käisime turul. Pidin kampsunisse (mis mu nina ja suud kattis) oksendama – mingi kehaosade sektsioon, kus lettide peal loomade kehaosad lehmade ninadest kuni nende p***eaukudeni välja, nülitud merisead, nülitud nahad ja kõikvõimalikud muude loomade äratuntavad osad… Mida lehka! Ja seal samas kõrval sõid kohalikud tänavatoitu:
Paar sammu edasi mahlabaar, tegime peatuse:
Ühesõnaga rõve on see PÄRIS elu siin. Me oleme näinud juba nii palju erinevaid elusid (metsaelu, džungli linnaelu, džungli getoelu, mägikülakeste elu, mägilinna elu…), aga kõik elud on tegelikult ikkagi kohutavad. Inimesed on vaesed. Väga vaesed. Nagu väga!
Cuscos San Pedro turu lähedal vaade silla pealt, kesklinnas nii laiad tänavad ei ole:
Loodus on muidugi ilus. Eilne matk:
Juba homme jälle lennuki peale ja Limasse, sealt edasi bussiga kõrbe…
Agnes
Sealne vaesus on kahe otsaga asi. Juhul kui see oleks nö rikas riik, ei oleks seal ka sellist loodust. Vaadates, kuidas Amazonase vihmametsad viimase 100 aastaga on vähenenud tuleb ahastus peale ja samal ajal ei saa kohalikud sellest rikkusest ilmselt muud osa, kui see et nende traditsiooniline eluviis kannatab ja rikkus topitakse kellegi teise taskusse. Kellegi kes ilmselt seda imelist loodust ei hinda ja kelle ainukene väärtus elus, on nullida jada pangakontol. Kindlasti on raske seda lokkavat vaesust vaadata, hakkab ilmselt endal olemasolevat hoopis teisiti nägema.
elukas
Mina jälle. Ikka pean siin järge ja taltsutan kergelt iseenda elevust eesseisva reisi ees. Igastahes ma tahtsin siia sulle ja lugejatele jagada sellist peru branding klippi, mis ma reisi planeerides leidsin.. https://www.youtube.com/watch?v=sTUi3JTuRys&feature=youtu.be
Kui juba nähtud, siis pole lugu. Aga minu meelest on see selline hea vibe’i ja mõttega klipp.
Printsess
Mulle täiega meeldib su seiklusi Peruus lugeda, aga üks asi muudab muudab natuke nukraks ka… Et mida sa sinna reisile minnes ootasid? Ma usun, et teadsid, et see nii-öelda rõve vaesus jne kõik vastu vaatab, aga eks see oli ju ette ka arvata.
Minu jaoks oleks see mingil perioodil paradiis, elada ma seal päris ei tahaks, aga pool aastat oleks Peruus päris tore olla. Just see ongi vinge, et kõik on nii teistmoodi. Mina hakkaksin ilmselt kohe kohalikega suhtlema 😀
Aga muidu tundub teil väga vinge reis olevat 🙂
ebaparlikarp
Ma teadsin, et siin on vaesus ja ma olen sarnast asja ka enne näinud. Aga selliselt, et on nii rikkaid kui ka vaeseid, kontraste. Siin eriti pole. Riik ongi vaene. Teiseks on asi selles, et teatud kohtades me ei näinud seda vaesust a la bussiaknast, vaid me läksime ikka täiesti selle sisse, kuna meie reisijuht tunneb siin kohalikke, ka päris getos, kus me üksi ilma kohaliku tüübi julgestuseta oleks nuga saanud. Käisime tal kodus külas, puhusime juttu. Kui inimene sult ikka küsib, et kuidas sina elad – kas kuival maal või ka vees tokkide peal (nagu Amazonase üleujutatud piirkondades vaesed), võtab ikka korralikult elu üle järele mõtlema…
Mina läksin reisile looduse pärast. Amazonase metsa ja jõe. Minu ootus oli seda kogeda. Kõik muu on boonus.
RR
Nii huvitav on võrrelda emotsioone ise samal ajal samasid asju läbi tehes. 🙂
Meil on reisid vastupidises järjekorras – kõrbed on läbi käidud, nüüd Cusco ja mäed jne.
Edu teile, kõrbes on ka mõnus, kõrvetavalt kuum ka muidugi.
ebaparlikarp
Isegi Cuscos on päeval päikse käes talumatult kuum, aga õhtul tuleb jope selg panna 🙂 Head reisi jätku!