Džunglis elades õpid väga kiiresti ära teatud reeglid:

  • Enne magama minekut vaata taskulambiga oma toakene kriitiliselt üle, eriti voodi alune.
  • Ära jäta kunagi toitupala ripakile. Peagi tuleb seda keegi sööma ja siis tuleb keegi seda esimest venda sööma jne.
  • Ole valmis, et sul lööb ükskõik kus või millal põhja alt ära. Põhja alt ära löömisest on täiesti okei söögilauas rääkida. See on elu.
  • Ole valmis, et koos sinuga asuvad sama laua taga õhtust sööma ka kümned prussakad, rohutirtsud ja muud tegelased. Nad hüppavad üle su toidu ja teinekord ka toidu sisse. Nad on väga suured!
  • Sul on käesees ja peaajus asjad, mis sa metsamatkale või jõematkale kaasa pead võtma. Kõige tähtsam asi on vihmakeep. Kui sa vihmakeepi ei võta, hakkab kohe padukat tulema.
  • Ära ehmu, kui sa paadiga jõel sõites kalaga näkku saad.
  • Võidab see, kes suudab kõige kiiremini võrkkiigesse saada ja moskiitovõrgu kinni tõmmata.
  • Riided peavad olema kilekottides ja pealt kinni, et need niiskeks ei läheks.
  • Enne kummiku jalga panemist, veendu, et selle sees kedagi ei ole.
  • Iga taim on põhimotteliselt kerge looduslik narkots. Või siis väga mürgine.
  • Ükski heli pole see, mis sa arvad. Kala sulps on tegelikult linnulaul (päriselt ka) ja roti krõbin hoopis nahkhiire toimetamine.
  • Kui sa küsid mingite väga imelike kalade vms kohta, ole valmis, et neid pakutakse sulle hommikusöögiks. Ikka laimiga.
  • Kui sa näed metsas oma reisikaaslast, kes sulle viipab, vaata ta jalgu, enne kui tema poole lähed. Kui tal on üks jalg tagurpidi, siis on see metsa vaim, kes suudab ükskõik kelle kuju võtta (ainult selle jalaga on tal probleem). Tema poole minnes leiad end 100 km kauguselt sügavast metsast ja oled perses.