Olgu teiste ajakirjadega, kuidas on, aga Anne&Stiili olen ma püsivalt lugenud/sirvinud aastaid. Viimast numbrit, kus peal on Laura Põldvere, lugedes adusin ma äkki – issand, ma olen sellest ajakirjast välja kasvanud. Jah, kord kuus on mõnus võtta kätte värskelt ja spetsiifiliselt lõhnav PÄRIS (mitte veebi) ajakiri, nautida värve, pilte, lehtede keeramist… Inertsist. Harjumusest. Juba pikka aega vaid nendest kahest.

Kogu ajakirjast loen ma kerge huviga aga vast vaid paari lehekülge. Sest sealsete teemade käsitlus ei paelu mind enam. Need käsitlused on liiga lihtsakoelised. Ei, ma ei kritiseeri ajakirja. Ma olen selle ajakirja jaoks tänaseks lihtsalt liiga vana. Ma ei mõtle vanust passis. Ja ma ei arva, et mingi ajakirja jaoks on kaanele kirjutatud mingi sobilik vanus. Aga…

Kallis ja armas Anne&Stiil, asi on minus, mitte sinus. Sina oled ikka fantastiline. Mina olen muutunud.

Ei, Anne&Stiil ei mõju mulle nagu Cosmo. Cosmopolitan oligi nõme ajakiri. Pigem meenutab mulle Anne&Stiilist väljakasvamine olukorda, kus ma vaatan tagasi ajalehele Meie Meel. See oli nii vajalik, kuni selle hetkeni, mil enam ei olnud.

Ca kuu aega tagasi tuli mulle teavitus, et mu aastatellimus on lõppemas ja kas ma tahan teha uue tellimuse. Ma ei suuda praegu meenuta, kas ma tellisin või ei, vist ikka tellisin, ja juhul, kui ma seda tegin, siis seda samuti harjumusest. Tegelikult oleksin ma pidanud tellima asenduseks Eesti Naise. Jah, selle “vanainimeste” ajakirja. Tõenäoliselt tellin ka.

Nüüdseks olen lugenud ka kaks numbrit ajakirja Mood uues kuues. Jään oma esialgse arvamuse juurde, millest kirjutasin SIIN. Tegin kampaania käigus 4 eurose tellimuse, mis sisaldas nelja kuu numbrit, seega kolm ajakirja on mulle veel tulemas, aga ma olen 100% kindel, et selle ajakirja lugejat minust ei saa.

Üllatav oli aga leida paar nädalat tagasi poeriiulilt ajakiri Säde. See oli kiles ja ma ei näinud sisse. Esimese hooga mõtlesin, et uus Buduaar. Buduaari sihtgrupp on minu meelest konkreetselt ajukurdudeta inimesed. Oma mõtteid olen ma jaganud SIIN. Siis mõtlesin, et äkki mingi jõulueelne reklaamiajakiri (mis iganes žanr see on :D). Jäi ostmata.

Ja mingi hetk taipasin, et appi, see on ju vana ajakirja Mood uus ja TÕELINE kuub. Sama toimetus, uus nimi ja veidike uuendatud vorm. Ajakirja Mood uus kuub ei ole uus Mood vaid Säde. Ma ei pidanud ajakirjas pettuma. See on paksult täis spetsiifilist moejuttu moeloojatest jms ja mulle meeldib. See ei valgu laiali ja tal on oma nišš. Ja igal kolmandal leheküljel sellist juttu nagu “5 uut võimalust ilma näljata kaalu kaotada” või “8 täiesti uut võimalust ilma näljata kaalu kaotada”. Igatahes olen ma Säde kindel tellija/ostja ja see postitus ei ole kuidagi makstud ja palutud reklaam 🙂

Sensat ma lugeda ei suuda. Ülejäänud (naiste)ajakirjad Mari, Psühholoogia ja Pere ja Kodu võin sirvida, aga ei midagi erilist.