Nägin “Evelini” saatest lõigukest, kus maovähendusoperatsiooni läbi teinud ja seeläbi palju kaalu kaotanud Anna (serjaalist “Ment” tuntuks saanud) mainis, et ta ei tarbi alkoholi. Et ta on kunagi proovinud küll ja teab, mis see on, aga see ei ole tema teema, talle ei maitse. Selle peale hõiskas Evelin (mälu järgi kirjutan nüüd), et vauuuu, publik, aplaus – siin istub inimene, kellele ei maitse alkohol, inimene, kes ei tarbi alkoholi, samal ajal kui riigis on alkoholi liigtarbimise probleem ja korraldatakse joome-poole-vähem kampaaniaid.

anna-jankelevits-ja-evelin-ilves-75843143

Foto: publik.delfi.ee kuvatõmmis

Ja nüüd hakin ma justkui täiesti teise teemaga sisse. Nimelt nädalavahetusel lugesin ma Nullkulu blogiposti “Kas on raske olla vegan?”. Iseenesest on sarnasest teemast väga palju kirjutatud, aga huvitav oli lugeda inimese, kes on oma blogi kaudu justkui natuke tuttavlikuks saanud, konkreetset kogemust. Ta kirjutab nii (kirjapilt muutmata):

Raske on see, et mina kui noor vegan naine ei ole tõsiseltvõetav. /—/ Näiteks ütles üks autoriteetne austusväärne meesisik nii möödaminnes, et küll ma sellest veganjurast ühel päeval lahti ütlen ehk siis kasvan suureks. Kusagil sain ka kommentaari: tibin otsib lihtsalt kohta elus, ka mingit identiteeti, ning sellele lisandub suht suur annus nartitsismi. Kõik see nö nullkulujutt ja vegaanlus on vaid suitsukate.” Ma päriselt ei saa aru miks ei ole see aktsepteeritav, et ma ei soovi põhjustada kaasolendile kannatust ja valu. Selle valikuga ei tee ma mitte kellelegi liiga.

Ühesõnaga… seda postitust lugedes tuli mulle meelde Evelini ja publiku reaktsioon. Muidugi see publik on plaksutama pandud, aga ta on plaksutama pandud siiski mingi üldtunnustatud väärtuse või tõekspidamise peale. Vaevalt pandaks publik plaksutama, kui keegi tüüp istuks samal diivanil ja kirjeldaks, kuidas ta kodus eile õhtul naist juukseid pidi rebis ja hooraks sõimas.

Kui inimene alkoholist loobub (ja ma ei mõtle seda, kui inimene alkoholismi puhul ikkagi vapralt joomise maha jätab ja ka vastu peab, vaid lihtsalt nendib, et talle see alkoholi värk lihtsalt ei istu ega maitse), siis kutsutakse esile üleüldine aplaus ja tunnustus. Kui keegi ütleb, et talle ei maitse liha ja/ või piimatooted, et see ei ole tema teema, ta ei taha loomadele liiga teha, siis vaadatakse nagu kerget friiki. Või tüüpilist trendihullu. Või söömishäiretega inimest. Või tähelepanu puuduses vaevlevat inimest. Või mingit sekti liiget. Samas, kui nii liigne alkohol kui ka liiga valgurikas toit võivad mõlemad olla tervisele kahjulikud. Ühe teema puhul me ühiskondlikult tunnustame, aga teise teema puhul suhtume pigem tõrjuvalt – nii kaua, kui sa minusse ei puutu, niikaua tee, mis tahad.

Aga kui seltskonnas keegi veiniklaasi tõstmata jätaks, ei suhtu me sarnaselt. Teised ei mõtle ega ilgu tõsimeeli, et ahh, küll sa sellest karsklusest välja kasvad või et see mitte-joomine on sul lihtsalt mingi moodne faas või et sul on toitumishäire.

Või äkki ikkagi kuskil sisimas oleme tõrjuvad ja mõtleme, et nii kaua kui sa minule ütlema ei tule, et ma peaks vähem jooma, nii kaua tee, mis ise tahad, joo või ära joo? Äkki me ei näita seda lihtsalt välja. Suitsukatteks küsime hoopis: “Oi, kas sa oled rase?” või “Aa, sa pead roolis olema?”.

Igatahes, arvata on, et ükski tavaline talkshow ei aplodeeriks (või vähemalt kas või noogutaks heakskiitvalt) selle peale, kui külaline ütleks, et ta ei söö liha või piimatooteid, sest ta armastab selleks liiga palju loomi. Olen aru saanud, et veganid ise usuvad sellesse, et maailm liigub sinna suunas, et lõpuks üldsus (ühiskonna väga suur osa) aktsepteerib veganlust ja et inimesed söövad vähem loomset. Üks inimene, kellega ma rääkisin, arvas, et pole mõtet üle mõelda – niikuinii toimub peagi tsivilisatsiooni krahh ja me langeme tagasi suht kiviaega ning kõik (ise küttimine ja kasvatamine) algab otsast peale.

Ma ei ole ju ka ise vegan ja see, mis ma kirja panin, on lihtsalt väike mõttelõng, mille rull ükspäev laiali jooksis.

PS: Vegani teema puhul on suht tavaliseks illustratsiooniks lüpsiaparaatide külge aheldatud kurnatud lehm. Ma illustreerin oma postitust hoopis hobusega. Sümboliseerigu see metsikut hobust 🙂