Viimastest arengutest, mis meediast lugeda võib
Mailis Repsi, Jüri Ratast ja Kadri Simsonit näitab meedia kui kangelasi, kes on astunud Keskerakonnas õiglust jalule seadma. Korruptsioonist puhastama. Valedest puhastama. Ma ei ütle, et need arengud mulle ei meeldi. Meeldivad väga! Rääkisin ühe inimesega, kes ütles, et kui Keskerakond oma muudatused läbi viiks ja uue esimehe saaks, siis ta kaalub lausa nende poolt hääletamast. Küll oleks see tõuge pigem sellest, et Reformierakonnast on lihtsalt siiber. Samas veel mõni aasta tagasi poleks me elus selle peale mõelnud, olgu Reformierakonnast nii siiber kui tahes.
Mailis Reps tegi minu meelest esimest korda suu lahti, kui Savisaar teatas, et astub Eesti õigussüsteemist lahti. Ta julges erakonna liikmena välja öelda, et see on täielik totrus. Mul oli automaatselt respekt, pärast seda hakkas ta mulle lausa meeldima. Isegi presidendikandidaadina pigem meeldis, kui et ei meeldinud. Ja nüüd ma loen tema viimast suurt intervjuud (LINK) ja hakkan mõtlema, et kus te varem olite? Miks te alles nüüd, kus “Edgar ei ole poliitiliselt enam keegi” kapist välja tulete? Teile sobis kümme aastat selle erakonna taga olla, seda promoda, toetada, Eesti inimestele peale suruda teades ju kogu seda pulli ja korrputsiooni, mis seal toimus. Ja te olete nüüd kangelased? Kergelt kummaline.
Ja Kersti Kaljulaid. Täiestu ausalt – nimi oli tuttav, nägu nimega kokku poleks pannud. Lugesin temast nüüd rohkem ja mulle tundub, et saime täieliku kompromissikandidaadi, nii nagu ennustati. Noh, et ühtegi erakonda ta ei häiri ja las ta siis olla. Äkki tuleb isegi hästi välja. Ma loodan, et tuleb. Nagu “Olukorrast riigis” mõte läbi käis – ei tasu alahinnata inimese õpivõimet. Kuid kas presidendi ametikoht on päris selline, kus inimene esimese asjana õppima peab hakkama. Pole selline nelja kuulise katseajaga ametikoht. Ma ei tunne seda inimest isiklikult ja kui ka tunneks, siis ei teaks ma ikkagi kui hea või halb president ta Eestile võib olla. Küll aga teeb mind ärevaks see, et inimene on elanud aastaid välismaal, ja kui ta isegi ei ole Eestist ja meie rahvast võõrdunud, siis meie inimesed võivad seda ikkagi arvata. Ja see on probleem. Poliitikakauge. Veel üks väljakutse.
Eesti 100nda sünnipäeva puhul pannakse Kersti Kaljulaiule uhke disainerkleit selga, lükatakse rahva ette… Samas kui eelarves on suured puudujäägid ja siin-seal on lausa üleskutsed, et seda pidu seekord statemandina mitte korraldada. Eesti inimesed vaatavad telekast toda disainerkleidis noort naist ja neil ei teki sidet. Või äkki tekib? Loodan väga, et tegemist ei ole Diori-koti hitihoiatusega. Loodan väga, et see ei olnud lihtsalt ühe inimese projekt kindlustamaks oma pensionipõlve ja elu, pärast viit aastat. Loodan, et siin on missioonitunnet, aga ka sisu. Ja kui on sisu, et see jõuaks ka meie inimesteni.
Foto: Tiit Blaat (Eesti Päevaleht)
Mir.
Kaljulaid on ikka väga soliidne inimene, selles mõttes, et mingeid diori ja raha skandaale vaevalt tuleb. Ennem saaks sellega hakkama Reps. Seda ütlen ma objektiivselt hinnates, sest ega mul Repsi kui inimese ja kandidaadi vastu ka midagi pole, aga pigem satuks laristama tema kui Kaljulaid. Usun, et just sulle hakkab Kaljulaid meeldima, kui temast rohkem kuuled. Ma arvan, et olete sarnased inimesed, mõlemad sellised tegijad müüginaised/ärinaised ja pragmaatilise mõtteviisiga 😉
Nell
Miks peaks president olema poliitilise kogemusega? Presidendil on meil põhimõtteliselt ainult esindusfunktsioon. Mingit võimu tal pole ja otsuseid ta ju ei tee. Rahvusvahelisel tasandil suhelda ta ilmselt oskab ja on seda teinud ka senises töös. Suured kõned ja sõnavõtud presidendile kirjutatakse. Tema taha on terve meeskond. Las olla üks mõistlik inimene meid maailmas esindamas, vahet pole kas Diori kotiga või ilma.
ebaparlikarp
Ma ei mõelnud otseselt Diori kotti. Diori kotil pole midagi häda. Pigem seda, kui Eesti inimesed temas vaid võõrast ja kättesaamatut Diori kotti näevad.
k.
Mulle meeldib! Tundub just selline missiooni tundega inimene. Lõpuks.
Tark ja haritud ja ilmselgelt eduka karjääriga. Väärtushinnangud ka paigas. Ja julgust jagub. See oli ju kohe selge, et rahvale ei meeldi tundmatu nägu.
Aga mulle just meeldibki, et täiesti uus nägu, et pole olnud mingeid mõrumaigulisi skandaale, susserdamist ja vusserdamist.
Eks ta hakkab nüüd kõvasti avalikult esinema ja end rahvale tutvustama .
Inimlik oleks selle julguse eest talle ikka võimalus anda 🙂
Agnes
Minu eilne esimene mõte oli, et kust see siis nüüd tuli. Ma olin Kersti Kaljulaiu nime seoses Kontrollikojaga enne kuulnud. Olin päris üllatunud, miks ta peaks tahtma sealt siia tulla. Aga äkki tal on siiber, tahabki koju ära tulla. Ma isegi ei usu, et ta on Eestist ja eestlastest võõrdunud – igatahes mitte rohkem, kui on/oli Ilves. Mulle meeldib, et ta on poliitikakauge kandidaat, aktiivse poliitika mõttes, poliitikas kui sellises on ta ilmselt vägagi kodus ja ühiskonnateadlik. Ma ei tahtnud algusest peale, et meil oleks erakondliku taustaga president, nagu seda on Kallas või Reps vms, sestap ma ka Jõksi ja Kaljuranda kõige rohkem toetasin. Mulle hakkab mõte temast presidendina juba meeldima. 🙂
Virks
Ma ei saa aru,mis inimestel viga on. Ei sobinud need, kes varem esitati: Kallas, Jõks jne jne. Taheti et tuleks hoopis mingi uus ja värske nägu. Tuleb uus ja värske nägu, jälle inimestel näid vingus nagu kommentaariumitest ja foorumitest ja FB-st lugeda võib. Tundub nii, et midagi ei meeldi ja põhiline on, et vinguda saaks.
Ebapärlikarp
Igal kandidaadil ongi omad ohud. Ei sobinud KELLELE? Ühiskonnas oli inimesi, kellele sobisid nii Jõks kui ka Kallas, Kaljurand jne. Ja kindlasti on ka neid, kellele sobib Kersti Kaljulaid. Me ei leia ühtegi kandidaati, kes 100% kõigile sobib, ja seega tekibki neid arvamusavaldusi erinevatest allikatest. Isiklikult oleks ma olnud Kaljuranna, Repsi või Jõksiga rahul. Seega võin uue kandidaadi kohta arvamust avaldada küll.
ebaparlikarp
Ja uut ja värsket nägu ei ole keegi tahtnud. See on praegu hädaolukord ja kivi meie valitsuse kapsaaias ja meie valimisseaduse kapsaaias, et ei saa võtta suure kaliibriga poliitilise kogemusega tuntud ja respekteeritud inimest, vaid peame leppima kompromissikandidaadiga, keda sina nimetad värskeks näoks.
Agnes
Miks peab olema “suure kaliibriga poliitilise kogemusega tuntud ja respekteeritud inimene”? Et erakondlik poliitika saaks presidenti oma suva järgi sakutada ja manipuleerida? Mis eelis sel tuntud näol oleks antud ametikohal? Me ei ole USA ja meil ei ole presidentaalne valitsemissüsteem. Ja me kõik näeme, kui hästi USA-l sellega läheb, et neil on.
ebaparlikarp
Ma ei öelnud ju, et TEGEVPOLIITIK peaks see suure kaliibriga inimene olema. Kas või Jüri Luik – suure kaliibriga, poliitilise kogemusega ja respekteeritud inimene. Mis erakondlikust poliitikast siin näiteks juttu on? Mis manipuleerimisest? Mina isiklikult ei näe Kerstit presidendina, keda poliitikud kuulaks. Kahtlustan pigem vastupidist.
Sa küsid, miks peaks olema tuntud nägu. Ma küsin, et kui ei peaks, siis milleks kogu see mitu kuud kestnud presidendivalmiste debatid televisooonis jms. Nestor (oli vist tema) ise ka avaldas kahetsust, et kandidaate on, aga ega neid nädalaga inimestele tuntuks tee.
Agnes
Sellepärast oligi suur tsirkus, et saaks erakondliku taustaga presidendi. Ma ei pidanud silmas mitte valimiste ajal erakondlikku manipuleerimist vaid ametiajal. President peaks olema Eestis see, kes valitsust ja parlamenti korrale kutsub nagu moraalne kompass või nii. Meil pole sellist juba ammu olnud. Ma ei näe põhjust miks Kaljulaid olenemata sellest, et ta ei ole olnud kunagi tegevpoliitik, ei võiks seda olla. Jüri Luige kandidatuuri vastu ei oleks mul ka vähimatki olnud. Viimased 20 aastat ei ole ta minu mäletamist mööda poliitik olnud ja tal on tõepoolest suur välispoliitika kogemus, mis minu meelest tuleks presidendile kasuks.
Agnes
Hmm… vähem kui 20 aastat, kui minister olemist võib nimetada poliitik olemiseks.
K.
Eem, Jüri Luik oli veel üsna hiljuti suursaadik Moskvas, lausa eelmise aastani. Poliitik on ta ikka viimase 20 aasta jooksul koguaeg olnud.
ebaparlikarp
Pidasin silmas erakonda kuuluvat tegevpoliitikut. Sõnastasin veidi valesti.
Agnes
Minu jaoks Jüri Luik pigem siiski diplomaat ja diplomaadi ja poliitiku vahele ma võrdusmärki ei tõmbaks. Kuigi ta on tegelikult ministrina natukene ämbrisse astunud ja ei ole päris plekitu tegelane. Ja tõsi ta on, ta kuulub erakonda, kuid ei ole seal aktiivne.
polesuasi
Hm, jüri luik peaks IRLi liige olema täitsa ju?
ebaparlikarp
Oli Isamaaliidus kunagi. IRL-is pole. Äkki Agnes oskab seda kinnitada või ümber lükata?
polesuasi
mingi agnes ei pea midagi kinnitama, äriregister on avalik andmebaas, here you go
Jüri
Perenimi:
Luik
Sünniaeg:
17.08.1966
Ärinimi:
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
Liikmeks astumise aeg:
01.07.1992
ebaparlikarp
Vot ei old aega vaadata. Aga välja astumise aega ei olnud või sa lihtsalt ei pannud seda siia kirja 😉
AAA
Kui tema seniseid stiililisi valikuid vaadata, siis ilmselgelt Diori kotid ei ole selle inimese prioriteet. Lisaks jäi mulle silma, et praeguse ametikoha palk on tal kolm korda suurem, kui presidendina oleks, samuti oleks Euroopa kontrollikoja pension 70% praegusest ametipalgast. Seega vist ei ole tegemist rahaliste huvidega, kuna nendes pigem kaotab.
Leidsin artikli, kus kajastatakse Euroopa Kontrollikoja liikmete palka ja lisahüvesid http://arileht.delfi.ee/news/uudised/vaata-millised-muinasjutulised-summad-juhan-partsi-euroopa-kontrollikojas-ootaksid?id=73090109
ebaparlikarp
Diori kotti ei mõelnud ma isegi nii otse, kui Ojulandi teema oli, vaid natuke laiemalt – tuleb kuskilt, kus autojuhtidega (?) teda mööda peatänavaid sõidutatud ja ei teagi, mis toimub mujal. Lasnamäel. Maal… Nagu Ansipile ja kogu Reformierakonnale ette heidetakse.