Puhkus Itaalias – Milano ja Cinque Terre

Kui ma blogimisest praegu pead tõstaksin, siis avaneb mulle selline vaade 😛

Hea nali, ütlesin, et ilmselt nädal otsa ei blogi, aga näedsiis… Teine päev Itaalias ja jõudsime Cinque Terresse, täpsemalt Monterosso al Maresse. Googeldage, megakoht! Point aga selles, et kui ma siinset majutust bookisin, siis teadsin, et saame väikse magamistoakese, kus ei ole ei netti (isegi mitte raha eest) ega ka hommiksööki hinnas. Juhtus aga see, et saime toakese asemel terve apartmendi, magamistoa, köögi jne vajalike asjadega ning ka Wifi ning hommikusöök on hinnas. Mida booking.com infot ja mida tegelikkust! Ja kui mul on Wifi, rõdu keset ritsikate sirinat ja maalilist vaadet ploomi- ja sidrunipuudesse ja lihtsalt mägisesse rohelusse, 26 kraadi kell 8 õhtul vilus, ning Karl magab reisiväsimust välja, siis kuidas ma ei blogi?

Apartment

Apartment

Ja selline vaade avanes mulle meie ajutise Cinque Terre kodu ukse eest

Jõudsime eile Tallinnast lennukiga Milanosse. Me ei plaaninud seal väga muffigi teha, vaatasime katedraali üle, väike shoping, söök-jook siin-seal restos ja hommikul rongiga Cinque Terresse. Nii oligi. Milano on mõnus linnake 🙂 Ma olin Itaalias esimest korda ja samas mingit Itaalia hõngu ma ei tunnetanud, fiiling oli sama nagu Prantsusmaa linnades, näiteks Nizzas.

Minul on muidugi taimetoidu sushi. Ja kõik, kes veganfoobid ja nimetate taimetoitlasi maltsanärijateks, saade ometi aru, et ka taimetoit on maitsev!

Aga oli SOE. Toit ja prossecod olid super. Peale selle sain ma United Colors of Bennetonist omale sellised tumesinised soliidsed teksad, mida olen terve elu ihaldanud ja mitte kuskilt pole leinud! 😀 PS: katedraali juures pakkus lusti vaatepilt ootavast politseiautost, kiirabist ja televisoonist, kes lihtsalt ootasid, et kui mingi pomm vms peaks plahvatama, siis teadke – nad on olemas 😀 Tekitas küll turvatunnet!

Naudin ilma oma Milano rõdukesel

Milano Central Stationi seinapesija. Tuleb vist pikk tööpäev!

Täna jõudsime siis Monterosso al Maresse ja nagu mainisin, siis majutus oli oodatust 4 korda parem, siiski väga tavaline nunnu majake, mis siit sealt kõpitsemist vajaks, aga selline see külaelu on. Ma ei igatsenudki Milanot (see oli lihtsalt koht, kuhu lennuk maandus), vaid küla, kus kukk kireks ja ümberringi oleks loodus. See läks kümnesse. Klõpsisin täna suure ähmiga ringi jalutades ja ahhetades ka mõned fotod. Ma ei ole varem saanud aru Itaalia fenomenist, sest MA LIHTSALT POLE ITAALIAS KUNAGI KÄINUD.