Meie deegude saaga on tegelikult veidi vaibunud. Tegelikult on ta vaibunud vaid seetõttu, et tegin Ethelile selgeks, et deegu pojad tulevad kohta, kust neid saab, alles augusti lõpus ja enne ei saa me midagi teha. Kerge lootus oli, et äkki ikka läheb see asi üle.

Küll aga ärkasin ma ükshommik üles ja kontrollides, kas Ethelil telefoni aku on täis, nägin, et sõbranna oli talle saatnud smsi: “Ma sain hiire.”

Kui Ethel sõbrannale külla läks, selgus, et “sain hiire” on kõvasti lihtsustatud vorm sellest kingitusest, sest tegelikult sai ta 4 hiirt. 4 hiirt!!! Kes võtab endale 4 hiirt? Inimene, eks neid oma boamaole söödab? Inimene, kellel on laobor? Inimene, kellele meeldivad hiired maailmas kõige rohkem? No lõpuks selgus, et nende hiirte ema on koera kõhus ja sõbranna sai need hiired metsast.

Nädal tagasi me tegelikult tegime loomapoodides tuuri ja vaatasime puure. Ma pidin pikali kukkuma, kui ma nägin seda ideaalsuurusega puuri elusuuruses. Ses mõttes, et ei, see ei mahuks mulle ei autosse ega mitte kuhugi, see on ikka SUUR. Küll aga me leidsime tegelikult ka ühe sellise avara puuri normaalse hinnaga ja mis on sobililik küll, aga mitte nii üüratu. Nägi kena välja ka. Deegud tahavad erinevaid tasapindu ja ringi hüpata.

img_0824

Ja ma kohtasin deegudega esimest korda silmast silma. Mustika keskuse loomapoes olid tõesti deegud olemas. Ma tean, et tegelt ei tohiks loomapoes käia loomi vaatamas, sest seal võib šoki saada. See sama armas deegukene, kelle kohta on kirjutatud, et vajavad suurt puuri, kükitab seal närviliselt mingis eluväikses vanglas. Ainuke koht, kus ta liikuda saab, on jooksuratas. Palun vaadake seda. Mul tahtis süda lihtsalt lõhkeda. See ongi kogu puuri suurus – KAKS deegupikkust (ilma sabata!) pikk ja KAKS deegupikkust (ilma sabata!) lai. Ma oleks tahtnud võtta need deegud (neid oli seal rohkem kui kaks tegelikult) ja nad kõik ära päästa. Nii nagu hüljatud kasse Pesaleidjast võetakse ja neile armastavat kodu pakutakse.

img_0822

Kusjuures ma tean, et räägitakse, et ei soovitata loomapoest looma võtta, keegi ei tea kust nad tulnud on või kui vanad nad tegelikult on. Peale seda on nad juba sealsest vanlgaelust stressis ja närvilised. Samas jumala rääbakaid kasse ja koeri võetakse varjupaigast ja hoole ja armastusega tehakse nendest nunnud koduloomad. Kõigist muidugi ei saa leplik inimesesõbralik koduloom, aga neile antakse võimalus. Ma oleks tahtnud nendele deegukestele ka võimaluse anda.

Küsisin letist kassitoitu ostes, kui vanad need deegud on. Müüja ühmas mulle kuidagi imelikult, umbes et pfff, ahh need on mingi poole aastased juba. POOL aastat 24/7 selles rattas lihtsalt ringi joosta??? Loomapoed ei lase neid ju välja vahepeal? Kusjuures see loomapood oli nii suur. Miks ei võiks nad sinna seina, kus loomakesed on, ehitada suuremad puurid? MIKS?

Ühesõnaga olen ma täiesti lõhestunud – üks osa tahaks minust joosta poodi ja kõik need väiksed loomad ära osta, teine osa ütleb, et elus on nii palju paska ja ma ei saa niikuinii kõike parandada. No ja kolmas teema on see, et ilmselt need 4 hiirt ikkagi tuletasid Ethelile meelde tema deegu unistust.