Laupäeval oli meil Etheliga multikamaraton. Karl läks Viru folgile esinema ja õhtul oli tal veel Haapsalus teise bändiga esinemine.

Ja meie lebotasime ja kaisutasime Etheliga kodus ja tegime enselegi ootamatult elu esimese multikamaratoni. Popcorntime’i tuli “The Angry Birds Movie” (LINK) ja see oli me esimene valik. Ethel oli seda klassiga vaatamas käinud, seega mina polnudki näinud.

Kuigi see film ei ole väga palju kiita saanud, siis peaks ütlema, et mulle meeldis. Peamiselt nautisin ma selle filmi puhul visuaali, oli tõeliselt ägedalt tehtud. Lihtsalt ilus vaadata ja väga kvaliteetne. Kuigi Angry Birdsi filmi on ajakirjanduses võrreldud ka mingi pagulaseteemaga, kuidas notsud lindude maale end sisse pressisid, siis ma ei viitsinud nii diibilt seda multikat analüüsida. Lastele meeldib see multikas väga, sest seal on palju ka sellist jalaga kannusse huumorit. Ka täiskasvanutele huvitav vaadata.

Teine film oli meil “Hotel Transylvania 2” (LINK), mida Ethel oli näinud, aga millest mina olin tookord kuidagi välja nihverdanud.

hoteltrans20002.jpg

Foto: comingsoon.net

Teine osa mind ei paelunud, sest esimeses olid kõik need tegelased ja nende huumor juba läbi käinud. Ethel ei saanud aru, miks nii kift vampiiritüdruk abiellus mingi täieliku ossiga. Siin peaks seletama lapsele, et sisemine ilu ja ta on hooliv ja armastav blaa-blaa-blaa, aga noh, ei saanud mina ka väga sellest valikust aru. Mingit LUGU see multikas mulle ei jutustanud. Sisu oli nõrk. Lastele kindlasti meeldib.

Kolmas valik oli täiesti lambikas – “The Good Dinosaur” (LINK). Kumbki me ei olnud näinud. See on Disney film, kuidas arglik dinosauruse poeg läbi seikluste vapraks saab. Seal oli lastele ehk liiga julma Simba-multikalikku hukkumist ja filmis olid peategelased väga üksikud, osa vanemaid hukkunud. Ma ütleks, et see film dei ole mõeldud täiskasvanutele, aga lastele on see liiga traumeeriv. Täiskasvanu tasemel huumor selles filmis puudus täielikult.

Veel üks kummaline asi dinosauruse filmiga oli see, et filmi taust ja muud tegelased oli kvaliteetselt tehtud. Keskkond oli kohati lausa nagu olekski PÄRIS maailm, mitte arvuti maailm. Aga dinosauruste perega ja põhidinosaurustega ei olnud keegi vaeva näinud, põhimõtteliselt nagu 7 aastane oleks need joonistanud ja sinna multikasse toppinud. MIKS? Seda oli ülejäänud graafika juures valus vaadata.

 

***

Paar päeva tagasi käisime ka kinos vaatamas Nemo 2 osa ehk siis “Finding Dory” (LINK). Kuigi filmi algus oli tüütu, kõike seda oli nagu varem esimeses osas juba nähtud, siis filmi teine pool oli päris lahe ja mõned naljad ja tegelased olid täitsa andekad. Kalapoeg Dory oli põhimõtteliselt erivajadusega laps, kellele pidi nii ühte kui ka teist õpetama teisiti, kui tavalistele lastele. Lugu vast ongi sellest, kuidas erivajadusega kala elus hakkama sai ja nii vapper oli vaatamata oma erivajadusele 😀 “Finding Dory” oli minu jaoks ikkagi see õige ja tüüpiline pisarakiskuja, kus lõpupoole kraanid valla.

videothumbnail_findingdory_disney_b330d055

Foto: movies.disney.com

Nüüd ma Etheliga ootan “The Secret Life of Pets” (LINK). Varsti kinodes 🙂