Otsustasin täna teha õhtuks sibulasuppi. Koolituse tõttu pean ma kodutöö tarbeks 2 nädalat gluteenivabalt toituma ja süvenema, mis on gluteenivaba ja mis mitte. Kuna täna pärast väsitavat tööpäeva ma lihtsalt ei viitsinud poes etikettidesse süübida (kuna ma oma töö tõttu teen seda niikuinii koguaeg :)), siis otsustasin, et sibulasupp on kindla peale minek. Sibulas küll gluteeni ju pole.

Ma ei olnud eluski sibulasuppi söönud. Meil kodus poldud tehtud, restos ma suppe tellida väga ei viitsi ja ise polnud ka teinud. Leidsin esimese kiire otsingu peale netist 3 retsepti ja kõik need kolm olid nii erineva VALMISTUSVIISIGA, aga samade ainetega, et mul jooksis juhe kokku ja otsustasin enda loogika kasuks. Professionaalsed kokad võivad mind küll välja naerda, aga minu supp sai ülihea. Ma ütleks, et minu top kahes 🙂


Vaja läheb:

  • ca 8 suurt sibulat
  • köögiviljapuljongit (mul oli mingi tallerdise moodi, 1,5 tk) + mingi kannutäis vett
  • valget veini mingi 1/3 pudelit
  • supilusikatäis võid, ilmselt saab ka oliiviõliga
  • soola, pipart, suhkrut kõike maitse järgi
  • tüümiani, kuivatatud kasutasin

Kuidas teha.

  1. Panin malmpotti võid ja kui see ära sulas, siis viskasin peeneks hakitud sibulad sisse ja praadisin neid segades mingi võibolla 5 min. (Üritasin sibulaid hakkida blenderiga ja susasin veits noaga neid sibulaid terade vahele. Oleksin peaagu end ise ära killinud või silmast ilma jäänud, sest see blender haaras noe andasse, möllas sellega ja kui oli lõpetanud, lennutas selle suure kaarega õhku koos pirustatud sibula vulkaaniga).
  2. Kallasin veini peale ja lasin veidi podiseda. Mingi 5-7 min, ma arvan. Siis panin ka soola, pipart, suhkrut ja tüümiani.
  3. Lisasin kannutäie (nii et pott saaks vett täis) keeva vett ja panin oma 1,5 kallerdises puljongikuubikut.
  4. Keetsin ja segasin, segasin ja keetsin. Kaas oli üldiselt ikka peal. Keetsingi nii kaua, kuni täiesti pehme oli ja lõpus mingi 10 min max tulel. Vb keetsin kokku mingi 1 tund umbes.

Serveerisin väikse praetud seene ja murulauguga. Maitseb lihtsalt imeline (natuke nagu hapukapsasupi maitsega, kui ma just võrdlema peaks, aga samas pole hapukapsasupp ka :)). Ja ei mingit nõmedat saia 😀