Ilmad on ilusad ja õhtuti on tahtmine Telliskivisse jalutada ja lihtsalt kuskil välikohvikus päikse käes istuda, süüa ja nautida. Täna läksime Vietmani toidukohta Konteiner, mille kõrvale on tekkinud ka Peatus ja mingi Fish ja Chips putka… Õu on seal laudu toole täis ja mõnus sumin käib.

Konteiner

Konteineri kõrval olev veel mingi putka

Teenindus oli Konteineris ukse peal ja väga tore, võtsime mingid nuudlid. Karl võttis kana ja krevettidega, mina tofu ja köögiviljadega. Kui toit kohale toodi, sain ka aru, mis rõve hais see Konteineri ukse juures mingi koha peal oli ninna karanud (teate küll nagu siis kui teil on surnud hiir diivani all ja te ei saa aru, kust see hais tuleb). See oli toidus olev kaste, mis teenindaja sõnul pidi ülipopp olema. Kuigi hais oli tõesti selline, nagu midagi oleks veidi pahaks läinud, siis toidu maitse nii hull ei olnud.

Kas see oli midagi huvitavat nagu Vietnami köögist äkki arvata võiks? Ei!

Kas see oli midagi, mille järele spetsiaalselt minna? Ei!

Kas see oli midagi, mida teistele soovitada? Ei!

Kas see oli midagi, kus tofu maitses ilma igasuguse liialduseta nagu kallerdunud näokreem? Jah!

Kas oli söödav? No ma sõin, kõht oli tühi.

Sõin aga hetkeni, kui ma oma V tähistusega ilma lihata toidust suure kanalihatüki suhu haukasin ja sealsamas külmavärinad sain ja selle välja sülitasin. Ma mõistan, et poolte jaoks on see ilmselt pseudoprobleem, aga mina liha enam süüa ei suuda, nii nagu mõni ei suuda süüa maksa või seeni või pullimune. Ma ei tea, kuidas ma seda kana ei märganud, sest see oli põhimõtteliselt poole kilone 😀 Miks pagan minuga koguaeg nii juhtub? Kas teistega ja veganitega juhtub ka? Võtsin selle toidu ja astusin uuesti Konteineri uksest sisse ja näitasin värki. Vabandati väga viisakalt ja öeldi, et teevad kohe uue toidu. Mispeale hõikas teenindaja üle ukse õue: “Deniiiiiiiiis?!!!!!

Uus toit toodi kiiresti, püsivat traumat ma sellest ei saanud, võtsin pigem huumoriga. Suht kindla peale minek olekski olnud minna F-hoonesse või Lendavasse Taldrikusse, aga ma ju tahtsin meelega selle uue koha ära proovida.

Karl jäi ka pildile 🙂

Jalutasime ka kõrvalasuvatesse uutesse söögikohtadesse lihtsalt uudistama, sest oleme sealt alati vaid kaugelt mööda kõndinud.

Ülevaloleval pildil olev vagunimoodi asi seest (haises nagu vana buss)

Selle vaguni kõrval oli ka laste mingi lauamäng (jalka vist) ja kaks meetrit hiljem on võimalik lastel lihtsalt sellest ehitatud kõrgest puust põrandast alla sadada. Pildil paistab nagu ei oleks see kõrge, aga tegelikult oli see kõrge ja tohutult ohtlik isegi täiskasvanule, kes ma ei tea…tagurdab ja tahab midagi pildistada vms…

Laste lauamängu taga olev killer kukkumisvõimalus

Kui see lastele ohtlik koht välja arvata, siis tegelikult on olenemata sellest, et need uued kohad eriti toidu maitsele rõhku ei pane, ikkagi mõnusad tsillimiseks ja paistab, et äridel läheb siin ka hästi 🙂 Minule igatahes meeldib siin kõrval elada 🙂