Vaba päev, kodukontor
Neljapäeval otsustasin võtta välja oma vaba päeva, mis ma tööl meie jõulupeol võitsin. Tegelikult võtsin selle olude sunnil, sest hommikul oli mul selline peavalu, elu esimene migreenihoog või ma ei tea mis. Oleks ka võinud öelda, et olen haige ja teen kodus tööd, aga hommikul ei olnud ma üldse kindel, kas ma arvutis suudan istuda.Seega selle vaba päeva välja võtmine tekitas vähem süümekaid. Kaks 400st ibukat sisse (pole never sellist kogust korraga võtnud) ja 30 mintsa magamist ja kannatas juba püsti seista küll, nii et tegelikult oli mul suht tavaline kodu-kontori päev.
Seni olen võtnud kodukontori päeva harva – kui laps haige või kui endal kõhugripp vms asi. Aga ma olen täitsa kindel, et kui inimesele oleks ette nähtudki üks kodukontori päev kuus (loomulikult neil, kel see töö iseloomu poolest võimalik), siis see oleks päris motiveeriv ja aitaks üldisele tööga rahulolule kaasa küll. Vähemalt minu puhul see toimiks.
Midagi mul tegemata seepärast eile ei jäänud. Köögilaual arvuti lahti, aken värske õhu ja päikesepaistega lahti, kassid mõnusalt selja taga riiulis (pesas) nurrumas, telku kergelt taustaks… Tööl on mul ka väga head tingimused, aga lihtsalt ühel päeval kodukontoril kuus oleks omad plussid. Mina küll vahel tunnen, et olen keset nädalat väsinud. Mitte sellepärast et oleks peol käinud, vaid näiteks, kui mõni tööpäev on võtnud liialt energiat või olen halvasti maganud või vaadanud megakurba filmi ja pool ööd ulgunud… Siis saaks selle kodukontori päeva täpselt sobival ajal ära kasutada. Ilma süümepiinadeta.
Lõuna ajal tuli mul tahtmine lihtsalt korra õue minna. Aga kuna ma ei saa aru seosetust ringi hulkumisest (jalutamisest), siis kõndisin TALI poodi. Talis on igasugu kifte ehteid ja staffi, seekord otsustasin riiete stange läbi kammida, et äkki leian mõne Eesti disaineri laheda riietuse. Midagi megaägedat polnud, va mõned Woolishi kampsikud, näiteks SEE. Praegu vaatan ende kodulehelt, et ka SEE on jumala ilus (seda viimast TALIs ma ei näinud). Aga mul polnud plaanis suve ajal kampsuneid soetada, mõtlesin pigem mingit kleiti vms…
Aga mis silma jäi… Imelik oli see, et kui seal peaks müüdama nö Eesti kvaliteetset käsitöödisaini, millel olidki fääntsid sildid küljes, siis pidin pikali kukkuma, kui nägin, et osad riided on uhkusega tehtud 100% POLÜESTRIST! Kas see pole mitte üks rõvedamatest materjalidest üldse? Üldiselt üritan ma vältida polüestrit, sest minu meelest läheb see vastikult elektrit täis, higistamise korral muutub seljas rõvedaks ja katsudes ei ole ka mõnus (kuigi neid polüestreid on ka minu meelest hästi erinevaid oma väljanägemiselt). Jah, mul ikka mõni asi kapis on ka poüestrist tegelikult, aga üksi asi ei ole mul neist lemmik. Isegi kui polüester on odavam ja sellega lihstam õmmelda jne, siis ma disainerina pigem võtaksin just keerulisema väljakutse vastu. Samas kui ma olen millestki valesti aru saanud, siis mind võib siinkohal harida.
Kõndisin edasi Les Petites poodi, mis seal Kukekese vastas ja proovisin Reet Ausi kleite (LINK). Tema värgid on mulle alles hiljuti meeldima hakanud, mitte kõik, aga osad asjad väga. Selline teksa stiil on nii cool, paneks tossud või tanksaapad alla ja kannaks iga päev (lillelised kleidid + kontsad on kuidagi tüütuks saanud!)! Katsudes olid tema riided mõnusad, ma küll ei vaadanud materjali koostist, aga ma loodan väga, et need polüestrit täis pole 🙂
Kallivõitu need kleidid ju on, ca 120-170 EUR, aga ma tean, et kui ma selle kleidi ostaks, siis ma käiksin sellega, kuni see mul seljast laguneb ja ma loodan ja arvan, et see ei lagune kuu ajaga! Õnneks seal Telliskivis pakutavad mudelid mulle väga seljas ei istunud, jumal tänatud 😀 muidu oleks rahast ka ilma jäänud! Samas oli Humanas 1 EUR päev ja ostsin sealt Ethelile 5 asja, lisaks endale ka ühe teksamoodi ürbi. Nii et mul ei ole probleem kanda ka 1 euroseid hilpe 🙂
Kris
Ma nüüd ka ei tea. Hetkel on mul 6 aastat tagasi usa-st ostetud 100% polüestrist pluus seljas. Täiesti tundmatu firma. See on mu lemmik, kannan nii tihti kui võimalik 🙂 Jumala okei näeb välja. Maksis, kui ma nüüd õigesti mäletan, 15 doltsi. Samas Ralph Laureni kampsun, milles on 100 % puuvilla, venis esimese talvega nii välja, et alumine, soonikkoes serv lotendab nii mis hirmus. Maksis u poole võrra allahinnatuna 70 euro kanti. Kusjuures esimene on kannatanud, ma kujutan ette, et 100 masinpesu ja teist üritasin senikaua ainult käsitsi pesta kuni enam vahet ei olnud.
ebapärlikarp
Jajaa, polüester ongi paljude lemmik, justnimelt selle pärast, et on väga vastupidav, talub masinapesu, ei vaja väga triikimist jne jne. Ma pole väitnud (ega üldse ka mõelnud), et see materjal vastupidav pole. Ei võrrelnud üldse vastupidavust. Seda, et loodan ja arvan, et Reet Ausi kleit paari kuuga seljas ära ei lagune, ei tähendanud üldse seda, et polüester laguneks. Lihtsalt põhjendasin kallist hinda sellega, et sellest saab kindlasti lemmik, mida kaua kannan ja seega tasuks investeering heaolutundesse ära 🙂
akadeemik
“lillelised kleidid + kontsad on kuidagi tüütuks saanud” Ei saaks rohkem nõus olla. Ma plaksutasin käsi, kui denim jälle moodi tuli 😀
Ja nüüd ma tahan neid Reet Ausi kleite!!!!!!!!! See viimane on ju puhas muusika.
Materjalidega on selline veidrus, et mingi polüesterkiud (kahjuks ei tea nime) tundub seljas väga mõnus ja mugav ega aja üldse nii rõlgelt higistama. Noja polüestri kasuks räägib alati see, et ta ju ei kortsu ja on muidu mugavale naisele väga sobilik. Nii et mine võta siis kinni. Aga siiski….kui võimalust, eelistan minagi ikka loodussõbralikumaid materjale.
ebapärlikarp
Jaa, mõni polüester näeb juba silmaga peale vaadates ilge välja, mõne kohta ei saa välimusest arugi.
Ma tahan ka neid kleite ikkagi! 😀