A sa kassipoegi ei söö vä?
Tänaseks on täitunud 4 kuud lihavaba elu ja toimunud ka esimene grillipidu, kus ma ei olnud lihasööja. Varem olin ma kõva grillija, õigemini grillitud liha sööja. Andke aga äädikamarinaadis (kõik see keefirip*sk on täielik jama) tailiha ette! Just, tailiha! Nii kui seal oli mingi pekikirmetis või, mis veel hullem, mingid läbikasvanud pekikiud, siis ma hakkasin öökima. Rõve oli see siis ja veel rõvedam tundub nüüd. Kuigi ma pole väitnud, et ma enam mitte kunagi liha süüa ei kavatse, olen avastanud, et mul on hakanud tekkima ajus mingid muutused ja panen tähele veidraid asju. Peale selle on toimunud ka elus mõned muudatused.
- Sellel esimesel grillipeol kadusin mõneks ajaks tuppa, sest seal oli soojem, ja mõnda aega vaatasin läbi akende grilliseltskonna poole, kes järasid ümber laua kanakonte. Teate, inimestel on teatud ühtemoodi kehaasend, kui nad kanakonte närivad. Selline veider kehahoiak – natuke küürus keha ja krimpsus nägu. Ja neil ei ole aega üksteisega rääkida.
- Kodus ma lihasööke ei tee. Ethel sööb lihalisest ainult kana ja toorvorste, neid teen temale eraldi kõrvale. Paar korda olen töölt koju tulnud nii, et Karl on toidulaua taga, taldrik ees. Ilma et ma üldse jõuaks peale tere midagi öelda, hüüab ta mulle enesekaitseks ja sellise okei-tunnistan-üles-võid-mind-risti-lüüa-tooniga: “MA SÖÖN LIHA!” 😀 Nagu püha jumal, söö, kui tahad 😀
- Minu jaoks on teatud hirmuunenäod rutiin. Lennukid, kõrgus… Nüüd on sinna lisandunud uus teema “Liha”. Ma näen vahel unes, et ma KOGEMATA sõin mingit liha. Ja kui selle avastan, siis on paanika.
- Ma söön vist sada korda rohkem värskeid asju kui varem. Aga minust ei saa elusess toortoitlast, sest ma tunneksin end siis nagu õhupall. Mõõdukas puuvilja-marja-rohelise kogus paljalt või smuutisse on see, mis on minu jaoks normaalne.
- Ethel näiteks arvab, et taimetoitlane on see, kes sööb näiteks hästi palju jäätist (teiste pereliikmete eest salaja ära) 😀 Ma ei ole Ethelile öelnud, et ma liha ei söö või et olen nö taimetoitlane, ta on seda kuskilt laest võtnud.
- Mul on tekkinud eelarvamus inimeste suhtes, kes mitte-liha-sööjaid nöögivad. Ma sildistan nad kohe ära, mitte midagi ei saa parata. Üks suutis minu käest hiljuti toidulaua taga sellise asja küsida: “A sa kassipoegi ka ei söö vä?” Mida sa sellisele vastad?
- Mind ajavad närvi restoranid, kel ei ole MITTE ÜHTEGI taimset toitu, mida saaks süüa nö sooja toiduna. Mingi hädine tomati-kurgi salat ei lähe arvesse! Üks selline restoran on näiteks Pööbel. Muidu igati tore koht (ja lastenurgaga), aga MIKS ei ole menüüs mitte ühtegi taimetoitu (va praetud kartulikoored ja magustoiduna pannkoogid)?
- Tagant järgi olen mõelnud, et ma lihtsalt ei oskanud lihasööke teha ka elu on 300 000 korda lihtsam, kui ma liha toidus ei kasuta 😀
Armasta ennast
Huvitav mõte, millele tähelepanu suunata – liha süües kannab inimeste nägu viha emotsiooni, magusaid puuvilju süües naudime me helges rahutundes.
Pole
Kas tohib küsida mis põhjusel sa lihast loobunud oled?
Mina ise liha ei söö, kuid taimetoitlane ei ole – tarbin kala, mereande, piimatooteid, muna ja mett. Kõike muud ühesõnaga.
Ise olen mõelnud, et kui minust peaks saama lapsevanem, siis sööks minu laps seda mida minagi söön. Teevad ju seda ka lihasööjad – pakuvad lapsele kõike seda mida ise söövad sh liha. Ka siis kui see “liha” on viiner või pihv.
Kuna absoluutselt mitte miski ei viita sellele, et liha söömata jättes organismil millestki puudus oleks, siis mina isiklikult ei leia ühtegi põhjust miks ma peaksin seda oma lastele eraldi valmistama hakkama. Esmalt kasvavad lapsed ikka süües seda mida vanemad, hiljem otsustavad ise.
Milline on sinu arvamus sellel teemal?
Ps.loodan, et kommentaar ei jätnud kuidagi süüdistavat muljet. Olen lihtsalt uudishimulik.
ebapärlikarp
Ikka tohib küsida 🙂 Natuke on sellest juttu ka siin minu blogis: https://ebaparlikarp.wordpress.com/2015/02/03/taimetoit/
Mul kuidagi jooksid asjad kokku nii, et loobusin lihast, kalast, mereandidest. Aastavahetuse paiku käisin reisil, kus sõin 7 päeva järjest nii palju liha, et füüsiliselt enam ei tahtnud. Samal ajal juhtusin ka Sandra Vungi loengule, kus ta rääkis taimetoitlusest ja umbes samal ajal hakkas mul tekkima üldse huvi tervislikuma söögi järele. Nii et peale selle, et ma enam liha ei söö, olen ma hakanud ka tuhat korda tervislikumalt ja teadlikumalt sööma 🙂 Laste kohta ei ole ma veel suutnud aga seisukohta võtta, sellepärast oma lapsele ikka pakun vahel liha ka, seda enam, et talle maitsevad toorvorstid 🙂 Olen ka kirjutanud oma blogis, kuidas näen kurja vaeva oma last üldse sööma panna. https://ebaparlikarp.wordpress.com/2015/04/22/mida-lapsed-soovad/