Lugesin just raamatut “Minu Kreeka”. Laps, noh, tõi mulle kooliraamatukogust. Omaalgatuslikult. See oli temast nii armas – “Emme, Sa ju loed neid minu-raamatuid.” Raamatus räägib peale kõige muu ka sellest, kuidas kreeklane, õigemini Kreeka mees, ei joo end mitte kunagi täis. See oleks lausa alandav. Ometi juuakse seal liitrite kaupa alkoholi, aga raamatu autor väidab, et purju sellest never ei jääda.

Einoh, see ei ole mingi uudis, et teatud riikides käib alkohol, näiteks vein, söögi kõrvale ja et “osatakse” juua. “Osatakse” juua – see vist tähendabki seda, et eks sa jääd purju ikka (mis sest, et vb ka sööd palju), kuid su õhtu või hommik ei lõpe autoroolis bussipaviljoni rammides.

Ja kohe pärast “Minu Kreekat” lugesin ma raamatut “Julgus elada” (mis vääriks tegelikult lausa eraldi blogipostitust. Ei ole eneseabiõpik!), mis väidetavalt on tõestiündinud lugu Eesti naisest, kellel läksid kodus asjad kolossaalselt pekki ja ta tõmbas Kreekasse haavu lakkuma. Peale haavade lakkus ta seal igapäevaselt ka suurtes kogustes alkoholi. Just nagu kõik need kreeklasedki, kes “Minu Kreeka” raamatus küll kunagi lakku täis polnud. Lihtsalt mõttekoht. Väike tähelepanek. Üks asi on see, kuidas tegelikult asjad reaalselt on. Ja teine asi on see, kuidas erinevad inimesed neid näevad või näha tahavad või iseend ette kujutavad.

Käisin ka üle pika aja sõbrannaga väljas ja kuna valitud söögikoht suurem asi ei olnud, siis põikasime sisse Telliskivi uude kohta nimega Tiks. Sõbranna ütles, et peale veinide ja õllede pidavat seal ka Ristikheina kohviku kooke pakutama ja magustoit jäigi meil ju söömata. Kohapeal aga selgus, et koogid on otsas ja tegelt süüa põhimõtteliselt midagi ei ole. Noh a la soolapähklit ja oliivi on, kui seda saaks söögiks nimetada. Soolapähklit! See tundus nii… ma ei tea 90ndad? 😀

Mõtlesime, et joome ühe veini ja läheme minema, aga tegelikult juttu meil jätkus ja istusime täitsa hilisõhtuni välja… Võin ju ka öelda, et me nautisime veini söögi kõrvale ja natuke ka pärast sööki. Stiilselt. Koju jõudsime ka täitsa reipal sammul ja hommikul ei olnud halb olla. Nii oligi! Aga purju jäime me natuke ju ikka, ilustagu ma seda, kuidas suudan.

Tiks. Stiilselt purju.