Ilmselt saite juba aru, et siit blogist ei leia te traditsioonilist uusaastalubaduste nimekirja (võtan kaalust alla, lähen trenni, joon veini asemel õhtuti teed, ostan vähem ebavajalikke asju, koristan tihemini kodu, söön tervislikumalt, loen rohkem raamatuid, vaatan vähem telekat… ja kõige tipuks luban, et täidan vähemalt pooled nendest lubadustest, mis on eriti jabur).

Ma pole eriline Peep Vainu fänn ega tema lausete tsiteerija, aga… “Üks tuttav rääkis, et tema spordiklubis müüakse detsembri ja jaanuari vältel rohkem liikmekaarte kui kogu ülejäänud aasta jooksul kokku. Mõned püsikunded pidavat kahel esimesel nädalal klubist lausa eemale hoidma, sest see on rahvast nii täis.” (“Kõige tähtsam küsimus”, Peep Vain).

Uusaastalubadused on bullshit! Pärast kolmandat nädalat naasevad inimesed oma vanade harjumuste ja elu juurde tagasi. Kogu lugu. Jajaa, kindlasti on nüüd keegi, kes ütleb, et jättis näiteks suitsetamise maha just 1. jaanuaril ja ei ole juba 7 aastat suitsetanud. Tore, ju sul oli piisavalt motivatsiooni ja sa oleks suitsetamise tegelikult suutnud maha jätta ka juba 3. märtsil, ma ei tea, miks sa nii kaua ootasid.

Aga üldiselt on see ikkagi täielik jama. Need kõige populaarsemad lubadused tulenevad tihti lihtsalt sinu uusaasta-eelsest käitumisest, mitte sügavalt sisimast, kus peituks ka mingi motivatsioon.

  • Miks me lubame, et joome vähem? Sest jõulude ja vana aasta õhtu perioodil oleme lihtsalt joonud 14 korda rohkem kui tavaliselt.
  • Miks me lubame, et hakkame tervislikult toituma? Sest jõuludel on kõik end kurguauguni ogaraks õginud. (Muide, minul on esimene jõul elus, kus olen taimetoitlane ja kus ma ei ole end täis puginud lihaviiludest, mil laud juba koristatud. Jõuluõhtul sõin külas veidi traditsioonilist jõulurooga, va liha, üks päev käisime F-hoones – sõin kitsejuustu, peedipestot ja kimchit ning eile tegin hoopis sibula-kitsejuustu pirukat ja salatit kõrvale.)
  • Miks me lubame trenni minna? Vt. eelmist punkti.

Ma ei aja omavahel segamini klišeelikke uusaasta-lubadusi ja konkreetset plaani, mida elus aeg ajalt teha on vaja. Need on erinevad asjad. Esimene on idiootlik enesepettus, illusiooni loomine endast, kui tulevasest paremast inimesest, ja mida tehakse, kuna enne aasta lõppu on lastud end lõdvaks ning tuntakse süümepiinu. Teine on plaan, mis tuleneb konkreetsetest vajadustest, kus püstitatakse eesmärgid, mõeldakse läbi vahendid, kuidas eesmärke saavutatakse. Elus tuleb ikka ette selliseid punkte, kus pead mõtlema, kuidas edasi. Aga kindlasti ei ole see aeg igal aastal 31. detsember.