Esimesena tahan mainida, et ma ei ole tuntud kassidraamas avalikult kordagi sõna võtnud ei anonüümselt ega oma nimega. Ma ei kavatse seda ka teha, selle asemel kallistan iga päev oma kahte pehmet kassi ja koera ning kinnitan neile, et armastan neid!

Aga ma tahan rääkida turundusest. Iroonilisel kombel loen ma praegu Carlos Gili raamatut “Turunduse lõpp”. Ega selles raamatus midagi meeliülendavalt uut ei ole, aga teinekord tasub meelde tuletada. Ja seal on kirjas, tsiteerin ja kommenteerin.

“Inimesed ei osta logodelt, nad ostavad inimestelt. Inimesed usaldavad inimesi” ja “Kui sa tahad seda mängu võita, peavad sinu tootemargi nägudeks olema inimesed, mitte logo”.

Ehk et on ülinormaalne ja enesestmõistetav, et need, kes ettevõtte mõjuisikut ei usalda, ei osta! Selle peale ei ole mõtet ettevõttel avalikult klientidele keskmist sõrme näidata, vaid vaadata peeglisse ning enda juurde kindlaks jäädes leppida asjaoluga, et nii lihtsalt on. See on turunduse reegel, mida ei ole keegi tark välja mõelnud, vaid see lihtsalt… ON.

“Kuigi turundus on sellisel kujul, mida me seni tunneme, surnud, on tarbimine üsna hästi elus. Inimesed vajavad alati kaupu, tooteid ja teenuseid.”

Tõsi. Ja inimestel on praeguses maailmas (vähemalt Eestis) alati valikuvõimalus. Tasub vaid Wolt vms lahti võtta ja kiirtoidukettide valik võtab silme eest kirjuks. Konkurendid on hea vahend tõukamaks sind tagant, sundides sind paremaks. Kuid kui sa ei ole…

“Me vajame kõike seda, sest me pole robotid – me oleme inimesed. Ja inimesena tunneme vajadust olla tunnustatud, vajalikud ja armastatud. Tootemargid peavad nüüd tegema paremat tööd, et kliendid tunneksid, et neid peetakse väärtuslikuks, ning see nõuab mõistmist, millised on sinu kliendid ja kust sa nad leiad.”

Palun näidake mulle klienti, kes mõnda ettevõttesse oma teenitud raha viiks ja seejuures ei tunne vajadust olla selle ettevõtte poolt armastatud, tunnustatud ja vajalik. Heast kogemusest räägitakse tuttavale ja sõna levib. Levib ka vastupidises situatsioonis, olukorras, kus inimene ei tunne, et ta on ettevõttele vajalik ja väärtuslik. Soovituspõhine müük/turundus. Jällegi, kellegi pähe pole õun potsatanud ja pärast seda turundustõde sündinud, vaid nii lihtsalt on. Ettevõte kas paneb selle enda kasuks tööle või töötab see tema kahjuks. Samas on tõsi, et oma kliente tuleb tunda ja nad üles leida. Iga mõjuisik kannab endaga teatud väärtusi ja imagot, mida ka suur osa jälgijaid on omaks võtnud, ja koostööd tehes puutub see vägagi ettevõttesse. Isegi siis, kui ettevõtte silmad kinni pigistab ja ütleb, et pole nende asi. Mõjuisik ei võrdu tema jälgijate arv, vaid kannab endas palju rohkem väärtusi ja seisukohti, iseasi millised need on.

Mis ma öelda tahan… Arvan, et heitlikus toitlustusäris ei ole ühe nädalavahetuse rekordmüük midagi, mille najal teistele keskmist sõrme näidata. Turunduse reeglid jäävad kehtima pikemaks ajaks ning lõpuks tahame me kõik ikkagi olla armastatud, tunnustatud ja vajalikud.