Ma olen second hand äppidest teinud väga häid oste. Hea ost = minule vajalik asi, normaalse kvaliteediga ja odav. Pean väga õnnestunud ostudeks kahte lõhna, mida on müüdud (neti)poehinnast hulga odavamalt. Näiteks on müüja saanud lõhna kingiks, pihustanud korra, talle pole meeldinud ja müüb ära. Mina tean, et mulle see lõhn meeldib ja ongi diil tehtud. Sain endale kaltsukaäpist Boss märkmiku 3 euroga!!! Olin seda juba ammu tahtnud, aga ei raatsinud osta. Tõesti teeb rõõmsaks, kui mingi sellise hea leiu otsa kobistad. Kuigi ma olen enamik ostudega jäänud siiski rahule, siis alati ei lähe ka kõik nii, nagu eeldada võiks. Eks selline šoppamine ongi veidi riski, aga kuna summad pole suured, siis väga üle ka ei mõtle.

Kuigi ma fännan päris kaltsukaid palju rohkem (nii hea, et need jälle lahti on – kaltsukahunt saab tegutseda!), olen ostnud läbi second hand äppide päris palju riideid nii endale kui ka lapsele. Enamik nendest ostetud asjadest on olnud just sellised, nagu olen ette kujutanud, kuid olen sattunud ka asjade otsa, mida ei saa otseselt nimetada võibolla pahatahtlikuks tüngaks, vaid pigem riskideks, mis realiseerunud on ja millega tuleks arvestada. Praegu mõtlen, et pagan, mõni ikka on olnud tüng ka.

Kaltsukaäpist ostu tehes on hinnad üldjuhul küll võrreldes tava netipoe hindadega (oleneb ka muidugi, mida ostad) olematud, aga mitu väikest tünga teevad kokku ühe arvestatavama summa. Eriti jama on see, et mis ma selle ostetud asjaga siis nüüd pihta hakkan. Prügikasti on ka imelik visata. Lihtsalt endale seisma jätta ma selliseid asju ei taha, mulle üldse ei meeldi mingid kodus ladustatud asjad. Ise edasi müüa? Jah, võiks, kuid siis tuleks toodet eelmisest omanikust küll paremini kirjeldada, ei taha ju ise tünga edasi teha. Samas kui üdini aus olla, ega seda vist keegi ikka ei ostakski…

Kirjutan natuke neist riskidest/tüngadest, millega olen ise kokku puutunud, võibolla kellelegi abiks.

Materjalitüng.

Näiteks ostsin hiljuti ühe musta hõlsti. Piltidelt paistis kui selline säärteni pikk õhem mantli kujuga hõlst. Juures oli kommentaar, et seda pole kunagi kantud. Just minu stiil, hea hind ja nägin võimalust eelmine sarnane vana hõlst uuema vastu välja vahetada. Sain kätte ja… no materjalipettumus. Õhuke polüester, mis sekunditega tõmbab elektrit ligi. Mõni ime, et seda never kantud pole.

Kunagi tellisin ka ühe kleidi, kusjuures see on olnud üks kallimaid kaltsukaäpi oste üldse, aga ka kõige suurem tüng. Kätte saades selgus, et kleit oli üleni läbipaistev. Mitte selline, et vastu valgust kumab veidi läbi, vaid täiesti läbipaistev, nii et ilma aluskleidita oleks seda võimatu kanda. Piltidelt see kuidagi aga välja ei tulnud. Lisaks oli kleit ka sildil olevast numbrist reaalsusest kõvasti väiksem. Oleks ju normaalne mainida selliseid väikseid detaile, et tissid ja trussikud paistavad läbi, juhul kui see kleit teile muidugi üldse selga läheb 😀 See on ka ainuke ost, kus ma tegin nö kaebuse, sest tundsin, et mind on tõesti tahtlikult petetud. Kuigi äpi-inimesed võtsid selle kaebuse vastu ja suhtlesime, siis reaalsuses ei järgnenud sellele midagi. Ma ei süüdista siin tolle äpi-äri omanikke, minu meelest pole nad ka kuskil lubanud, et ostetud asju saab tagastada, nii et sellega tulebki arvestada, et müüjad on ju eraisikud, mitte äri ise. Ma ei tea, kui suur on neil kaebuste osakaal, kus tõesti inimestele tünga tehtud, või mis neist kaebustest saab.

Vale asi.

Jah, ka see on võimalik. Mõni müüja ilmselt ei müü lihtsalt mõnda koju seisma jäänud asja, vaid möllabki seal äpis saja tootega – enda asjad, laste asjad… Sain umbes nädal tagasi kätte ühe paki, mille sees oli väike laste Batmani T-särk 😀 Võite arvata, kas ma tellisin endale väikse laste Batmani T-särgi? Ei! Aga selle ma sain! Läksin tolle müüja kontole ja vaatasin, et tõesti tal oligi see särk ka “müüdud” ja pakid läksid ilmselt segi. Keegi sai siis minu asja. Kuna mu ostu summa oli nii väike, siis ma meeleheitlikult kuri ei olnud. Küll aga põhimõtte pärast andsin ka äpi personalile sellest teada. Nad vastasid, et teavitasid müüjat. Midagi sellest teemast ca nädalaga saanud ei ole ja ega ma ei viitsiks ka kuskile seda särki uuesti saatma hakata, et nüüd see õige vahetus teha. See on ilmselt madal, aga siiski jabur risk, mis juhtuda võib. Kui telliks mingi 20-eurose jaki ja vastu saad a la nõelapadja ja sõrmkübara, siis ilmselt läheks närvi küll.

Seisukorra mitte mainimine.

Fotosid saab teha igasuguseid, vaja vaid õiget valgust, head nurka… Tõsi on aga see, et kui müüakse tenniseid, mis väljast näevad täiesti korralikud välja, aga mille kannad on seest totaalselt lõhki, nii et see tennise pealismaterjali sees olev kõva materjal on ka puruks, ning hind otseselt ka ei reeda, et midagi nii hullu võiks olla, siis see on tüng. Oleks siiski aus mainida, mis olukorras müüdav ese on. Olgu see paarist kohast topiliseks kulunud kampsun või näiteks väike plekk, mis pesus maha ei tule. See tenniste näide läbi tehtud ning hiljuti sain ka sellise väikse plekiga kasutatud asjade mõistes küllaltki kalli kampsiku. Mulle tundub, et just viimasel ajal on need pettumused tulnud, varem nagu ei olnud.

Suurus ei vasta lubatule.

Sellest polegi otseselt midagi, kui müüja kirjutaks, et sildil on küll suurus 36, aga reaalsuses 34. Ikka tuleb ette. Aga miskipärast kõik ei maini, kuigi see pole isegi mingi viga. Suva, mis seal sildi peal on, ostu teeb ju see inimene, kelle mõõdus too ese päriselt on. Tegelikult on ka päris palju väga põhjalikke müügikuulutusi, kus kogu info olemas.

Üldiselt ongi kõige suurem erinevus tavalise netipoega see, tava netipoes saad kauba tagasi saata, kui pettud. Äpis nii lihtsasti ei saa ja üldiselt kuna summad väiksed, siis ega väga ei viitsi mässata ka.

Pildil mu valge väikse plekiga Massimo Dutti kamspik, mille äpist ostsin, ja mõnulev Kira 🙂