Nüüd koeraomanikuna olen tundlikumaks muutunud ka koeri puudutavate väljenditega. Nii nagu kasside puhul ei meeldi mulle eriti, kui keegi kasutab sõnu ja väljendeid: kassikusi; kassikusehais; kuses täis; kassiraibe; käib siin minu aeda s*ttumas jne, siis nüüd panen tähele sarnaseid minu jaoks ebameeldivaid sõnu ja väljendeid ka koerte puhul. Näiteks:

  • Peni. Ma ei tea, minu jaoks on see koera kohta halvustav väljend. Kohtusse kedagi ei anna selle kasutamise pärast 😀 Aga noh, ei ole peni, koer on. Või kutsu või kutsa.
  • Kang. Pani siukse kangi maha. No kes nii räägib! Ikka koerakaka 😀
  • S*tutama. S*tta korjama. Okei, see on ju tõsi, et koeraga tuleb väljas käija ja tema väljeheiteid korjata, aga ega me, inimesed, ise teiste ees ka “käisin s*tal” räägi (okei, kutid räägivad :D). Lapse kohta ka nii ei ütle.
  • Koeras*tt. Kui koer mulle kodupõrandale kakaks, ma oleks ka kuri, vaataks seda junni (ka nõme sõna, aga no junn on junn) ja mõtleks, et krdi koeras*tt. Aga niisama neutraalses kontekstis, kus koer ajab oma asja, jääb see minu jaoks ikkagi kakaks.
  • Klähvima. Koer haugub. Mingi erilisem haukumine võib ka klähvimine olla, aga sõna “klähvib” kasutatakse ikkagi pigem negatiivses võtmes, siis kui kellelegi koera haukumine närvidele käib. Inimesed ka vahel “klähvivad” ja see küll kena suhtlusvorm ei ole.

Ma saan aru, et kõik ei armasta loomi ja paljudel on ka ükskõik ning kõik koerad ei ole sõbralikud ja hästi kasvatatud, kuid milles loom süüdi on 🙂

Päise foto: pixabay.com