Imelik komme kõigest igaks juhuks telefoniga klõps teha. Üldiselt ei juhtu nende piltidega mitte midagi peale hilisema tüütu kustutamise. Vahel saadan ka mõne foto õele, et edasi anda meie eluolu siin Eestis. Okei, peikaga saadame ka mingeid hetki meie oma tegemistest, kui just koos pole. A mul tuli just praegu hommikukohvi kõrvale mõnus jutustamistuju peale, nii et panen siia mõned viimase aja fotod ja kirjutan sõnadeks.

All vasakul pildil on minu uus pisike must baarilauake. Me ei ole köögilaua taga sööjad siin kodus, seega suur ja korralik köögilaud ei ole minu jaoks üldse oluline element. Paremal on vana olukord – see kaarjas metalljalgadel laud tüütas mind ja eriti häiris laua peal olev postitantsu post puuviljavaagnaga. Toolide asemele tahaks ka midagi muud, aga pole prioriteet ja siin korteris on palju muud “ajutist”, mida veel muuta.

Vasakul uus olukord, paremal vana laud.

Kirjutasin emale ja küsisin, kas tal mingeid vaipu on üle. Tal on alati midagi üle või midagi liiga palju, mida lahkesti jagab. Viimati küsisin talt näiteks piklikke erimõõdus padjapüüre ja tal olid need kohe olemas 😀 Saatis mulle üldse terve uue voodipesude komplekti, mida ise ei kasuta. Loomulikult oli tal ka vaipu. Sain selle pisikese halli vaibakese, mis siin diivani ees. Ühe hallika sain veel ka kööki pliidi ja kraanikusi ette. Suures toas oleva musta-valge mustriga vaiba panin uue baarilaua alla. Ei ole mingi ideaalne lahendus, aga null eelarvega käib kah.

Hakkasin viimasel ajal rohkem lokke/laineid pähe keerama. Siis ei paista lõikamata välja kasvanud juuksed nii inetud välja. Nüüd julgeks juba juukseid piirama ka minna, aga ausalt lihtsalt ei viitsi. Tööl ma ju praegu ei käi ja saabki rohkem juukseid ka kinnisena kanda, mida mu lühikesed juuksed muidu ei võimaldaks.

Vasakul taga on vannitoa uks, kuhu laps kleepis kollasetele lipikutele joonistatud pildid. Mulle meeldib, kui tema “nalju” on kodus ümberringi. Eile näiteks kleepis ta kollastest lipikutest akna peale suuuuure smailifeissi.

Paar päeva tagasi käisime kaaslasega Paljassaare poolsaarel ratastega sõitmas. See oli minu täiskasvanuelu esimene päris rattaga sõit. Eelmised sõidud on mul olnud sellised “lähen toidan kiirelt kassid ära” vms. Nüüd läksime koos sõitma, tema teab neid teid ja kohti, mul polnud aimugi nendest kohtadest, mis kõik läbi sõitsime.

Tee läks põhimõtteliselt kalju pealt, kuigi siit pole näha.

Siin läksime läbi võsa korra randa istuma ja tegime väikse limonaadipausi ning kaisutasime veidi 🙂

Siin me lihtsalt lebos. Vahel tuleb ka neid õhtuid ette, kus me ei istugi ninapidi koos. Mina vaatasin mingit suvalist jurafilmi ja temal oli arvutis mingi “tähtis asi” 😀 Aga selle tähtsa asja ajal ta ikka iga 15 minuti tagant kudistab mind kuskilt õla pealt või peopesast ja ütleb midagi armsat 😀 (Jaa, ma tean, ma kõlan nagu pubekas, aga aaaaaaaw!).

Vaesed ajad – ei saa nii palju enam woltida ja peab ise tegema:

Ja no tatrapuder seentega, millele kõrvale marineeritud kurgi ja hapukoore segu, lisaks soe ilm. Mmmmmm….

Keegi veel presskannukohvi teeb? Ma ei leia nagu kohvi, mis oleks tõeliselt hea. Alati on mingi jama – liiga hapu, liiga maitsetu, liiga mõru… Äkki mul on kohvist lihtsalt kopp ees. Mis kohvi te joote?    

Tegin just pattu ja käisin paari sõbraga väljas. Samas nüüd on restoranid avatud ja see on justkui lubatud? Haigustunnuseid meil polnud ja keegi pole ka eriolukorra ajal kuskil ringi litutanud, see oli esimene kord. Äkki vaimse tervise huvides oli see okei, sest kui aus olla, me kõik hakkasime peast juba veits lolliks minema. Igatahes avastasime kesklinnas sellise väga ägeda koha nagu Suveterrass:

Toit oli seal imehea ning üldse oli värskendav jälle väljas käia:

Laps joonistab ja kritseldab mul kogu aeg pisikesi nunnusid pilte. Siin on tema parim sõbranna: 

Ühed kaltsukaostu pildid on mul ka veel telefonis, aga sellest ma vist teen eraldi postituse varsti. Mis siis ise teinud olete viimasel ajal, hakkate ka koroonajamast vaikselt väljuma?