Elaksid paneelikas?
Tuttav, kellest väga lugu pean, ütles kunagi, et kui kõige sombusema aastaaja sitasemal päeval lähed uut potentsiaalset kodu vaatama ning see sulle sel päeval ka meeldib, siis on õige ost. Tol mõttel võib tõepõhi all olla, eriti kui ostad maja ja krundi. Korteri puhul ma kahtlen. Korterit ostes on asi pigem vastupidine – kui lähed korterit vaatama kõige soojemal aastaajal kõige päiksepaistelisemal päeval ning see ikka sulle meeldib, on õige ost!
Sombusel külmal aastaajal passime enamjaolt kodus, kardinad on ees, küünlad või kamin põlevad, joome punast veini ja vahime diivanil teki sees Netflixi. (OK, võibolla ma räägin vaid endast :D). Kõik kenad potentsiaalsed kodud tunduvad siis täitsa õdusad ja head valikud. Väga ei huvita, mis akna taga toimub, niikuinii on kottpime. Aga soojal ajal… Tahaks võimalikult palju avarust, värsket õhku ja päikest. Kohta, kus õhtul pärast tööd maasikaid süüa ja päikesekiiri nautida. Kui ma suvisel aastaajal potentsiaalset kodu vaatama läheks, siis küsiks kohe – a kus siin on RÕDU!
Mul tuli see teema seepärast meelde, et praegu kevadisel ajal kahe kodu vahet käies, on suur erinevus, kas on rõdu või mitte. Õnneks saan ma oma rõduvajaduse täielikult kaaslase juures täita. Ega see tähendagi, et päevad läbi rõdul passin, üldse mitte. Aga taimemaailm, mis ootamatult vohama kukkus, ja ilusa ilma hommikukohvid on meil küll rõduga seotud.
Mu päris isiklikus kodus rõdu pole, aga see oli teadlik valik. Muidugi oleksin eelistanud pigem rõduga korterit, aga kui on valida, kas madalate lagede ja pisikeste akendega n-ö tüüpiline paneelikas, millel on rõdu, või mitte see harilik paneelikas, kus on kõik muu, nagu mulle meeldib, aga pole rõdu, siis valikuks osutus viimane. (Olgu öeldud, et paneelmaja all ei mõtle ma nüüd ehitusviisi ja materjale, sest ka uued majad saavad ju olla paneelmajad. Mu enda maja, kuhu korteri ostsin, on ka PANEELIDEST. Vist. Aga mõtlen ikka neid tüüpilisi nõukaaja hruštšovkasid ja muid vanu magala maju).
Ilmselt see mu isiklik trauma, millest praegu räägin, ja paljusid inimesi ei häiri need asjad või vaatavad sellele kõigele hoopis teise pilguga.
Millises kortermajas elad ja kas häirib midagi just maja/trepikoja/ümbruse puhul üldiselt?
Päise foto: pixabay.com
Kapsauss
Kõige õudsam koht kus elada on mu arvates mingid Lasnamäe paneelmajad. Täielik põrgu 😀 Ok ok, Lasnamäe sellepärast et mingi venelaste urgas, aga paneelmajad üleüldiselt Eestis nõukaajast on nii jubedad. Ja need koridorid, huhh! Õnneks Soomes sellist asja ei esine, et kortermajades oleksid koridorid kuidagi nii ahistavad ja kitsad. Siin absoluutselt igal pool kortermajades on ikka avaramad koridorid ja paljudes keerdtrepid. Ja hästi vanad majad kesklinnas, on üldse korterid seest nagu lossid , hästi suured ja avarad. Eestis suudaksin küll vist ainult uusarendustes elada 😀
mercredi
Elan samuti Brüsselis samasuguses maison de maitre’i majas (1937) anfilaad-planeeringuga korteris. Kokku on majas 3 korterit. Minu eelistatud korterid on samast ajajärgust, mis Sul, ilmselt seetõttu, et tol ajal osati ehitada normaalse laekõrguse ja harmooniliste proportsioonidega eluasemeid. Hiljem läks see inimmõõtmeline ilupüüdlus kuhugi kaduma, hakata kõigele hirmus ratsionaalselt ja kokkuhoidlikult lähenema. Meie korteri suur pluss on veel see, et siia juurde kuulub suur aed. Aed on ikka tõeline õnnistus, eriti praeguse karantiini ajal. 🙂
R
No enamus inimesi, kes paneelikas elavad, ei saa endale lubada suhtumist, et iuu, koridoris on toiduhais 😀 panka ka see argument väga ei koti, ei anna slp rohkem laenu
ebaparlikarp
Jaa, aga paneelikates on ka täiesti renoveeritud ja ümber planeeritud kortereid, pigem oli mu teema sellest.
Ingrid
Mul täpselt samas mõtted 😀 Aga sellest hoolimata elan 4-kordses nö paneelikas, näeb küll ehk veits kobedam välja kui tavaline magala maja, pigem sinna Stalini majade kanti. Sai 6 a tagasi ostetud ajutise lahendusena ja nagu ikka need ajutised lahendused kestavad ja kestavad… 😀 Koridor on meil küll remonditud, aga päris mitte minu maitse järgi ja söögilõhnad on häirivad. Aga valisin korteri asukoha tõttu, et oleks lapse koolile kesklinnas lähedal. Lisaks olid kõrged laed, originaalkarniisid, suured aknad, originaalpuituksed 😊 Rõdu pole, aga on suuuuur ilus vaher, mis pakub ilu ja värvidemängu pea aasta ringi kahe toa akende st. Suurim pluss-naabreid väga ei kuule (raudselt sõnusin ära nüüd 😂). Näpud mulda saan maakodus 😊 Ilusat kevade jätku ja mõnusat puhkust, kadestan veits, parim aeg oli see kui endale 2 töökoha vahele 5-kuulise puhkuse tekitasin 😊 Jätka mõnusa huumoriga kirjutamist!!!
ebaparlikarp
Jaa, asukoht on oluline. Esimest korterit ostes ma niiväga Tallinn at ei tundnud ja oli suht suva, peaasi, et kesklinn lähedal. Nüüd jälle tunnen, et Põhja-Tallinn ja Kalamaja on ikka kõige kodusem.
Aitäh heade soovide eest, eks puhkamine on ka väsitav, täna olen lausa kaks lõunauinakut teinud 😀
N.
Kolisin just hiljuti vanematekodust (eramajast suure aiaga) välja korterisse, kus ei ole isegi rõdu (prantsuse rõdu), kuid korter on avar ja väga valge. Päevitama ja n.ö maale saan minna iga kell vanematekoju (mis asub ca 5km kaugusel), lisaks mehe vanematekodu, kus ka aed ja saab grillida-chillida. Olen varasemalt kunagi lühikest perioodi elanud korteris, kus on rõdu paneelikas, kuid see rõdu klaasiti ära ja seal oli nii palav ja suvel võimatu olla, et ei kasutanud seda üldse. Praeguses korteris on ka plaan seni elada, kuni oma kodu sissemaksu kogume.
ebaparlikarp
Siis muidugi mõnus, kui oma aed nii lähedal 🙂
K
Kodu on 4 seina õigete inimeste ümber 😉
ebaparlikarp
Noh, ma päris nii ei arva, aga võime ju eriarvamusele jääda 🙂
Mia
Aga meie ostsime sügisel just klassikalisse paneelikasse korteri! Sellest saab küll meie teine kodu, aga vabalt võiks ka esimene olla. Igapäevaselt elame me 20 aastat vanas kortermajas ja ka siin on tunda, kui naabrid ikka pannkooke või ohtra sibulaga süüa teevad, aga palju me ikka koridoris hängime!? Pole üldse probleem! Mina jälle ei kujuta end ette üldse pildi järgi uusarendusse kodu ostmas. Mul on vaja käia ja näha ja katsuda; piiluda, kuidas valgus langeb ja kas seda ka talvisel ajal tuppa tuleb. Ma tahan näha, mis akendest paistab või ei paista. Nüüd selle uue kodu puhul saime palju päikest, hea ümberehitatud planeeringu, avara vaate metsale ja asukoha, mille puhul oleks korter uues majas ca 100 000 rohkem maksnud. Meie jaoks ei olnud nii palju suuremal investeeringul mõtet, sest see ei ole meie jaoks tegelikult investeering ja arvatavasti raha tagasi tooma ei hakka, kui me seda just kunagi uuesti müüki ei pane.
Mõned miinused on muidugi ka. Seinad kostavad päris hästi läbi ja päris sirge ei ole neist ükski. Üks maja nurk on väga lähedal naabermajale. Hea tahtmise korral saaks ka minusugune koba naabri akendesse palli visata. Ei ole lifti. Võiks olla rohkem parkimiskohti. Ainus, mis mind päriselt närvi ajab on kohutav ühistu esimutt. Hea meelega lihtsalt konkureeriks ta kohale, aga me ei ole just kuigi tihti ise koha peal.
ebaparlikarp
Ühistumutte võib igal pool ette tulla, olgu vana või uus maja 😀
Mulle meeldiks ka ikka enne näha, mida ma ostan, plaani järgi on raske ette kujutada. Valmis uusarendusi ja kuulutusi vaadates on ka paljud ikka väga koledad.
Nell
Korter väikeses puumajas. Maja asub suurel krundi, igal korteril isiklik aiaosa, kus kasvata porgandeid või muru… Asukoht on ülim, kesklinna (mitte Tallinn) 3 minutit kõndida, maja ümber rohelus. Öösel “lõugavad” praegu linnud akna taga, aias elab siil 🙂
Kui enne seda paneelikas elasin siis oli seal ka päris OK. Majarahva hulgas ühtki “värvikat” tegelast silma ei paistnud ja midagi eriti ei häirinud.
ebaparlikarp
Tundub selline mõnus kompromiss linna- ja maaelu vahel 🙂
K
Ma mõtlen, et me/ma või(me)n ju tahta elada idüllilises puumajas kalamaja läheduses või mõnes muus nunnus kohas, aga siis käivitub minus pragmatism ja ma saan aru, kui sellel nunnukesel läheb küttesüsteem pekki vôi lendab katus pealt, mis eeldab neile 4/8 korterile ala samas suurusjärgus laenumakse suuruse lisa, siis kas see kaalub ülesse muud asjad. Ei ole kindel, üldse ei ole 🙂 Ja ilusa ilmaga saab minu meelest kas kuhugi matkarajale jalutama ja siis hiljem grillima minna (kuigi, koha leidmine vôib osutuda väga keeruliseks, sest iga põõsa all põhimõtteliselt juba keegi kükitab).
ebaparlikarp
Väikse kortermaja puhul need remondikulud on jah nii suured :S
sitsidsatsidpatsid
Elan Brüsselis. Nelja korteriga majas, aastast 1907. Nn. maison de maitre. Igal korrusel on üks korter, läbi maja, toad anfilaadis. Mis tähendab, et hoolimata korteri suurusest, oleks siin perega raske elada, saaks, aga privaatsust jääks kindlasti väheseks. Paarina, ilma lasteta ja üksi on imeline. Kõrged laed, laes stukid, kõigis tubades (k.a. vannituba) lühtrid. Minu alaline probleem on see, et maja, kus elada, ei tohi olla liiga uus. Eelsitatavad on eelmise sajandi algusest kuni 30-40. Ahjaa, 2 rõdu ka, kummalgi fassaadil. Ühesõnaga – olen oma kortermajaga väga rahul.