Murdepunkt
Räägitakse mingist kevad- ja sügisväsimusest, aga minu meelest on iga aasta kõige hullem punkt talve keskpaik. Just praegune aeg. Mitte väsimuse osas, aga kokku kärbumise mõttes. See on aeg, kus sügisese soojamaareisi päevitus on ammu läinud. Nägu on kui lubi, jume ega sära pole. Lisaks:
- Mingid rõvedad talve lisakilod igal pool ja püksivärvel pitsitab.
- Küüned ei kasva, ilmselt vitamiini- ja energiapuudus.
- Juuksed tunduvad ludud ja elektrit täis.
- Huuled kuivavad.
- Kulmuhooldusesse ei viitsi ka minna, sest mida need kulmud ikka lubinäo juures päästavad.
- Jalad on valged ja isegi kodus olles tunduvad lühikeste pükste või kleidi kandmine nende kummitusjalgadega kole vaatepilt.
- Õhtuti tahaks pigem kuskil pesas keras olla, kuhugi minna küll ei viitsi.
- Söögiisu on suur, keha ikka justkui varub talve tõttu rasva.
- Kõik mustad teksad tunduvad tuhmid ja kulunud, kuna on igapäevaselt käigus.
- Kapsunid näitavad topilisuse märke.
- Talveriietest ja kampsunitest on üleüldse siiber.
- Hommikul ärgates on ikka veel pime ja voodist on raske tõusta.
- Pimedusest on kõriauguni.
- Kevadet veel ei paista.
Okei, natukene veel. Natukene ja varsti hakkab kevad tunnelis paistma, kuid see kriis on vaja üle elada. Õnneks on meil kohe-kohe Tenerifele minek ja saab päikest, suve ja energiat. Aga see vaid nädalake ning siis tuleb kevadeni selle energiavaruga lõpuni panna.
Kas kellelgi veel see aeg kuidagi raske ja veniv? Rileidib keegigi? Kuidas end turgutate? HELP!
Foto: pexels.com
Regle
100% sama tunne, et nagu lõputu küünlapäev , et nagu kas me sellist talve tahtsime, sest paraku on nii, et kui näiteks nv ladistab paduvihma siis mitte mingi imeväega ei vea mind keegi õue ja EI siin ei ole vaja rääkida, et ei ole halba ilma on halb riietus. kui mulle ikka jäine vihm 20m/s näkku lendab siis ei ole fun. pigem jalutaks päevavalguses mõnusat laia lund langemas ja PÄIKE näkku paistmas, kui et vihm, lõputu vihm. ses suhtes natuke teised tunded. mul just äng selle lõputu pimeduse vastu. AGA eile lapsega (7A) käisime peale tööd suts jalgrattaga sõitmas, sest et oli valge ja vihma ei sadanud 😀
kaisa
Oi vägagi rileidin, konkreetselt selline tunne nagu juba seitsmendat korda järjest oleks november käimas…
ebaparlikarp
Et nagu oled 7aastane v 😀 Okok, sain aru, jaa, rets noh!
Kris
Eelmine talv mäletan täpselt, novembris murdusin. Kõik tundus äkki kuidagi raske ja rõõmutu. See aasta tuli murdumine jaanuaris, kui juba jõudsin arvata, et pääsen sellest talvemasekast. Samad probleemid enamvähem, püksivärvel pitsitab, tglt juba enne talve aga no kuna talvekülma pole võiks ju vähem pitsitada. Kuhugi minna ei viitsi, ainult diivaninurk ja filmid tunduvad head. Noorima lapsega kes tahab õhtuti minu tähelapanu tegeleda ei viitsi. Tahaks ainult lihtsalt olla, diivanil.Trenni üritan nüüd koos sõbrannaga sellest nädalast alustada, ehk aitab, aga tõepoolest ikka vägisi ajan end. Google saadab mulle mingeid kuu kokkuvõtteid, palju olen kõndinud, kus käinud jne. Nojah reaalsus jõudis kohale kui nägin, et jaanuari kuu kõndimise km on ikka tükkmaad vähem kui varem. Minu enesetunde peegeldus. Üritan end parandada ja õnneks on kevad ka käega katsuda peaaegu. Õnneks on alates veebruarist igasugu muusikaüritustele pileteid, pean end välja ajama ja küllap saab ka hing kosutust.
Päevalilleke
Ma olen jälginud kuna hommikul valgeks läheb ja õhtul pimedaks, see annab väga lootust, kuna kui kuu aega tagasi oli 16 pime, siis nüüd alles 17.40 ja hommikul 8 paiku on juba valge. Võtame D-vitamiini ja teeme smuutisi. Looduse keskel rohkem elades ja looduses jalutamas käies, siis see talv polegi nii kõle ja nõme, ma just hullult naudin, et igal pool kus liigume ja jalutame (metsatukk, jõe äärne, lähedalolev põlispuudega park), saab rahus olla, kuna teisi inimesi pole. Ei tea, kas asi D-vitamiinis ja üldiselt aina tervislikumas toitumises ja magamises ja uues elukohs, aga see esimene talv, kus ma jumalast ärgas ja rõõmus ja naudin täiega seda aega, kus ei pea koera külge tikkuvate puukide pärast muretsema ja jalutuskäigud on üldiselt rahvavabad ja mõnnad.
Kristi
Ma elan ka need meie “talved” viimasel ajal üle ainult tänu reisidele: korra sooja ja korra lume sisse. Olen muidu alati olnud suur talvearmastaja aga need viimaste aastate talved on mind kurvaks teinud ja eelmine talv oli emotsionaalselt nii raske, et siiani tuleb nutt peale.
Mu arust aitavad praegu sõbrad. Reedesed chillimised, ühised kinokülastused, natukene liiga palju šampat ja kooki, et hiljem vinguda, et kilosid on juurde tulnud.
Kevad paistab. Hommikuti juba on valgust.
K
Kuna ma olen aastaid juuksuris juukseid värvimas käinud, siis ise mõtlen, et äkki sellest ei ole mu juuksed aastaid elektrit täis olnud. Enne seda olin ka kimpus selle elektriga. Ja ole näost nii hele kui tahes, siis kulmud annavad näole raami ja neid värvides mõtlen alati, et miks ma nii pika vahe jätsin. Ja kui jaanuar kätte jõuab, siis päike käib kõrgemalt ja soojendab/sulatab, nii, et jaanuaris tunnen kuidas päev on pikem, kevad on kohe käes. Ja praegu…isegi linnukesed laulavad.
Rents
Mul on suht täpselt sama elu, aga ma arvasin, et asi on selles hambaoperatsioonis, et põletik mõjub nii, et selle pärast olen valmis õhtul kell viis jala pealt kukkuma. Üks õhtu läksin õhtul kell 9 magama, kuigi see oli osaliselt vihastamisest. Mul nimelt peiks hetkel San Fransiscos ning üleväsinud ja päevakoeratsev Rents vihastas selle peale, et ta ütles mulle Messengeris, et “kui sa tahad, võin videocallida” – sest MIS MÕTTES “kui sa tahad”, ei aitäh, mitte keegi ei pea minuga TEENE KORRAS suhtlema, mul piisavalt teisi inimesi, kes ISE tahavad minuga rääkida. Hommikul häbenesin silmi peast välja ja rõõmustasin selle peale, et ma ei olnud vähemalt tüli üles kiskunud, vaid olin sinna lihtsalt “it’s ok” kirjutanud ja telefoni ära pannud, sain valetada, et jäin lihtsalt magama. 😀
Aga ütleme nii jah, et närvid veits pingul ja kogu aeg kerge väsimus peal. Aga mulle ausalt öeldes need mõned päikeselised päevad VÄGA meeldisid, kohe ülimõnus oli. Meie juba käisime Tenerifel ära, sest no sa ei ole aastal 2020 Eestis blogija, kui sa talvepuhkust Tenerifel ei veeda, ja sealt tagasitulek oli selline, et ma olin nädal aega nagu elav laip, ÜLDSE ei suutnud kohaneda, sest Eestis oli tol hetkel nii rõvedalt pime ja porine. Nii et need paar päikeselist päeva siin juba cheerisid mind korralikult uppi. (Inglise keeles siis, eesti keeles uppis olen ma üldiselt omal soovil ja kutsun seda joogaks.)
ebaparlikarp
Hahaa, ma ka aru saanud, et kohe ei tasu emotsioone välja käia, tasub magama minna 😀 Aga Tenerife polnud üldse minu mõte, mind kutsuti hoopis kaasa, aga see pole ilmselt vabandus ;D
Liina
Sada korda jah, täpselt nii on. See jaanuar, veebruar, märts….kus seekord raudselt see talv alles tuleb. Ja aastast aastasse. Ma juba tean ja olen valmis. Kanaarid päästavad, samuti 2 nädala pärast minek. See on lootus, kuigi tagasi tulek saab olema veel hullem, kkorraks saad nagu mingit PÄRIS elu elada ja siis tagasi halli ja külma ja tormisesse ollusesse. Mõni päev kui päike korraks välja tuleb, siis ma kohe tunnen, kuidas ma olen niiiii õnnelik ja kõik on niii hästi. Noh, korraks. Aga jah, ma teen ka tööd, sama loogika, niikuinii on s****, vähemalt katsub siis kasulik olla. Tüüpiline eestlane, tige ja väsinud oma pimedas urus, töötamas.
Mhh
Võtan regulaarselt D-vitamiini, talvel üsna suure koguse. Kasutan hommikuti ka valgusteraapialampi. Toitumine muidugi võimalikult mitmekesine, natuke liigutamist ka, aga mitte väga palju rapsimist. See aitab üle elada need kõige masendavamad ja pimedamad ajad talve.
ebaparlikarp
Mul tööl see lamp 🙂
Sanna
Jaaa, täpselt samad tunded :D. Viimasel ajal on päike ennast näitama hakanud ja hommikul tõustes on kohe natuke rõõmsam olla. Seda ainult aknast välja vaadates. Nii kui nina õue pistad,puhub mingi räige tormituul näkku. Eile puhastasin 10 min autot, lund nagu väga palju polnud, aga see räme jääkiht ei tahtnud kuidagi ära sulada. Nii et jah, ma ootan ka kevadet ja ei oska mingeid soovitusi seoses eneseturgutamisega anda. Lihtsalt ootan.
P.S Mu sõbrants soovitas solli minna, aga ma ei viitsi :D.
Kaie
Täiega relaidin 🙂 Hakkasin D vitamiini vôtma ja sunnin lapsi ka. Jope pitsitab kôhu pealt ja gym-I ei viitsi minna 🙁 Kuigi Inglismaal on juba lumikellukesed ja nartsissid väljas aga pime on ikka ja niiske.
Krr.
Lubi olen ma suvel ka, sest päike teeb mu ainult punaseks ja siis kohe lähen valgeks tagasi. Päikesekreemi panen, siis ei lähe punaseks, aga mingit jumet ikkagi ei saa. Ja suvel kannan ka teksasid ja kampsuneid, sest selle eelmise jutuga käib kokku ka see, et mul on koguaeg külm. Elagu halb tervis, mida arstid ka turgutada ei oska! Vähemalt need, kelle jutul ma käinud olen.
Aga see selleks.
Selle pimeda aja elan töö ja remondiga üle. Pikad tööpäevad = rohkem raha. Rohkem raha = ilusam kodu. Väsitav, jah! Aga selle pimedusega olen nagunii koguaeg väsinud, niiet vahet ei ole, teen parem midagi tulemuslikku. Magamine väsimust ju ära ei võta praegusel ajal.
ebaparlikarp
Kusjuures ma isegi nagu pole päeva jooksul väsinud, aga samas kella viie paiku õhtul tahan teha ühe paari tunnise uinaku. Keha tahab õõpäevas lihtsalt 2x magada :S