Ma olen siin vahepeal, nagu ikka, väga palju filme vaadanud ja nende juurde mahub ka umbes kolm-neli seriaali. Ega see mingi hariv tegevus pole, aga vahel võib ka targemaks saada. Näiteks paar nädalavahetust tagasi sain teada, et Sam Worthington ja Michael Fassbender on kaks täiesti erinevat inimest 😀 Kuigi ma nüüd tean, et nad ei ole üks see sama mees, siis ma pole muidugi kindel, kas ma neil tulevikus siiski vahet teen.

Sam Worthington, see “Avatari” mees:

Foto: imdb.com screenshot

Michael Fassbender, ma isegi ei tea, mis mees, sest ma arvasin ju, et see sama mees 😀 :

Foto: imdb.com screenshot

Kui mult praegu paugust küsida, et kumb ikkagi mängis filmis “The Light Between Oceans” (ma ise ei ole seda filmi näinud, trailer tundus liiga südantlõhestav, et vaadata!), siis ma peaksin ikkagi googeldama. Nonäed, Fassbender siiski. Teil ei ole näitlejad sedasi “sassi” läinud?

Tegelikult ma ei tulnud ju nendest näitlejatest rääkima, tahtsin hullult põnevat seriaali soovitada, aga enne kui ma seda teen ja juba Fassbenderist juttu tuli, siis vaatasin ma tema ühte päris vana filmi alles hiljuti. “Shame” (2011). Päris fucked up film, aga soovitan. Umbes sama fucked up nagu on “Una” (2016), mille ma ka alles hiljaaegu ette võtsin. Kõik ilmselt sellist värki vaadata ei suuda või ei tahagi, aga mulle vahelduseks täitsa sobisid.

Aga nüüd selle megapõneva sarja juurde, mille ma kahe ropsuga ära vaatasin. Laps, muide, vaatas ka. “Unbelievable” ja seal mängib ka minu lemmiknäitleja Toni Collette ja veel eriti ägedat ja stiilset politseinik-detektiivi. Ma ei hakka nüüd midagi ümber jutustama ega spoilima, aga selle sarja esimeses osas vägistatakse üks noor naine. Või kas ikka vägistati? Äkki ta mõtles kogu loo välja… Ja siis tulevad mängu kaks naisdetektiivi ja läheb väga põnevaks. Vaadake!

Ma ei tea, mis mul vahepeal juhtus, aga siis vaatasin ära ka sellise sarja nagu “Carnival Row”. Haldjad ja väljamõeldud maailm ei ole üldse minu teema. Orlando Bloom ka enam nagu mitte, aga ma ei tea… Vaatasin paar osa ära ja siis tõmbas nii käima, et läksin kogu looga kaasa. See sari kõigile kindlasti ei sobi, aga kellel filmiikaldus, siis vaadake paar osa ära. Ma lõpu poole ei saanud üldse pidama ja panin ikka järjest.

Tahate veel midagi? No vana hea “Ozark”, kus ma olen praegu teise hooaja poole peal. Jälle ühe mu lemmiknäitlejaga – Jason Batemaniga. Kui see tüüp mängib tavaliselt selliseid tussusid, siis nüüd ta mängib stiilset tussut, kes nagu vist polegi väga tussu. Narkoäri, rahapesu… Tundub nagu liiga tavaline või igav, aga see on veits nagu kiiksuga sari ja selle teeb põnevaks ja kohati lausa absurdselt naljakaks selle peategelase perekond. Soovitan!

Ja siis veel “The Act”. Ma vist pole seda blogiveergudel soovitanud. Suvel vaatasin ja ka suht kahe ropsuga. Põhineb tõsielul ja no nii üllatavalt teistmoodi sisu ka. Ei spoili, aga… Ema kasvatab oma last, kes on ratastoolis, aregupeetusega ja kõikvõimalike haigustega, selle läbi nuiab ta kõikvõimalikke toetusi ja kaastunnet. Kuni see laps hakkab kahtlustama, et äkki tal ikkagi polegi midagi viga tegelt…

No kui te need sarjad nüüd ette võtate, siis on külmadel talveõhtutel ikka pikalt tegemist. Head vaatamist ja tänada võite mind hiljem 😀

Päise foto: pexels.com