Ma ei tea, kui paljud, kes otse siia blogisse kiikavad, ka minu Facebooki või Insta kanalis käivad, aga seal olen ma vahel ikka jaganud ka oma lapse joonistusi 🙂 Tema suurim kirg ja hobi on tahvlis mingis teatud programmis igasuguste animatsioonide joonistamine, ta võib seda teha hommikust õhtuni, kui vaid saaks. Õnneks pole tema oskused piirdunud vaid tahvelarvutiga, vaid võtab vahel kätte ka pliiatsi ja paberi. Tal on isegi koolis alati joonistusmärkmik kaasas, kuhu aegajalt sketše vihub.

Etheli joonistatud tegelane. Paber+pliiatsid.

Etheli joonistatud tegelane. Tahvelarvuti.

Paberile joonistamise oskusi täiendas ta eelmisel õppeaastal Kullo kunstiringis. Kuigi tal oli seal tihti igav ja ta ei saanud täpselt aru, mis detaile temalt õpetaja nõuab, siis pärast seda kursust nägin mina küll teatud progressi ning mõtlesin, et nii eeldusi kui ka õpitut ei saa raisku lasta. Kuna aga Kullo talle nii väga huvi ei pakkunud, siis otsustasin, et proovin õnne Tallinna Kunstikooliga.

Tallinna Kunstikoolis sai minu lapse vanuserühm veel avalduse peale sisse. See ongi ettevalmistuskursus. Järgmine aasta enam nii lihtsalt asjad ei käi, tuleb sooritada sisseastumiseksam. Mul pole aimugi, kuidas lapsele seal koolis meeldib, kas ta ka tulevikus tahab seal käia ja kas üldse sissegi saaks, aga selle aasta üritame ikkagi kenasti osa võtta.

Lapse põhimure oli, et äkki see kool on liiga professionaalne. Ütlesin, et ärgu muretsegu. Muidugi ta muretses ikkagi. Kuni viisin ta käekõrval esimesse tundi ja ta õpetajat nägi ning sai aru, et too on päris sõbralik. Siis muutus ta suhtumine kohe – silmad läksid särama ja hirm läks üle. Aitas ka see, et Kullost oli keegi tuttav tüdruk ka tema grupis. Tundub, et asjade loomulik käik oli laps kunstikooli huviringi panna. Koormus pole ka liiga suur – vaid 2x nädalas.

Kui tagasi sõitsin, siis mõtlesin autos, et küll ma olen hea lapsevanem :D, et olen leidnud lapsele sobivad huviringid. Mis sest, et eks see olegi lapsevanema töö ja seda teevad ka teised emad-isad 😀 Ikkagi oli uhke tunne! Ujumisest me nüüd lõpuks loobusime, sest ujumine on tal selge ja see ju eesmärk oligi. Adun täiesti, et sportlast minu lapsest ei saa. Nüüd jääb vaid loota, et ka mitte vaest tänavakunstnikku 😀

Päise foto: pixabay.com