Ongi suvi läbi, ilma et ma oleks näppu või varvastki meie veekogudesse pistnud. Juunis sai õnneks Itaalias kõriauguni soojas ja läbipaistvas merevees ujuda, kuigi sooja ja läbipaistvat merevett pole kunagi liiga palju! Ja seepärast – tadaradattataaa – ostsin ma piletid septembris Hispaaniasse.

Kuigi kuulsin, et Ryanairil on jälle plaanis streikima kukkuda, siis hoian pöidlad pihus, et meie lend ikkagi toimub. Ja kui ei toimu, siis noh, nõuame raha topelt tagasi ja joome selle lihtsalt sügislehed pähe langedes kodumaal maha.

Plaan on sõita otselennuga Gironasse, seal öösel ära magada ning siis sõita puhkama lloret de mar’esse. Kuna lend maandub öösel, siis otsisin hotelli lennujaama lähedal, kuhu jala kiirelt magama kõmpida. Hotel Vilobi tundus sobilik. Ma oleks olnud nõus ka täitsa suvakas kohas silma looja laskma, aga see lihtsalt asus kõige lähemal ja ei pea öösel taksodega jagelema.

Mul pole veel aimugi, kuidas me sealt hommikul edasi sihtkohta saame, aga no kuidagi ikka saame. Soovitused on teretulnud! Niisiis ülejäänud nädalakese vedeleme Costa Bravas lloret de mar’es Rosamar & Spa 4*s. Kuigi ma oleks tahtnud ideaalis iseenesest veidi väiksemat ja romantilisema atmosfääriga butiikhotellikest (sest seekord pole lastereis), siis käib too kah – see on mere ääres, basseinidega ja keskuses, ümberringi väidetavalt restoranid ja elu, nii palju, kui seal väikses linnakeses seda elu olla saab.

Ryanairi piletid olid seekord kallid. Mul mingi oma kiiks ja põhimõte, et Euroopasse reisides on väga hea see, kui saad ühele inimesele edasi-tagasi koos kohvriga alla 200 euro lennupiletid. 200-250 on ka veel ok, aga üle selle on kirves. Seekord olid piletid kahele kokku 537 eurot, mis on ühe inimese kohta 18,5 eurot üle mu hea sisetunde limiidi. Aga mulle tundus, et nood piletite hinnad lähevad iga päevaga vaid kallimaks (vaatasin erinevatest arvutitest erinevast kohast, kui uskuda vandenõuteoreetikuid) ja et mitte üldse minemata jätta, siis võtsin ära. Yolo.

Korra oli mõte ka Gruusiasse minna, sinna oleks ka enamvähem hea hinnaga piletid saanud, aga kuna pole aega 2 nädalat trippida, siis jääks ära Gruusia imeilusad mäed ja looduses kolamine ning järele jääks vaid retrohõnguline puhkus Batumis, mis mind kuidagi eriliselt käima ei tõmmanud, olgugi, et odav toit jne. Isa oli mul seal just eelmine aasta käinud ja ütles, et teed on halvad ja autod on koledad 😀 No kes tahaks sellises kohas puhata – koledate teede ja autode vahel! Ega see rand ka seal suurem asi vist pole.

Kreekasse oleksin olnud ka nõus minema, mõnele saarele, aga piletid kuidagi ei klappinud ja mingit paketikat ka ei tahtnud võtta. Seega jäigi Hispaania. Kunagi 12aastaselt olen käinud, aga kes seda enam mäletab, see oli 23 aastat tagasi. (Surin praegu ajakulu ahastusse, aga ärkasin siiski tagasi ellu!).

Päevakeseks läheme kindlasti ka Barcelonasse. Mida tegema? Pole aimugi! Mul pole Hispaaniaga üldse midagi sellist, et vot pean seda ja toda nägema. Lihtsalt plaan on minna, ringi konnata ja eluolu ning inimesi vahtida, ohtralt vahukat juua 😀 Septembris peaks seal vast soe ka olema, 25 kraadi ikka pigistab välja, ma loodan, ja meri on veel soe.

Seega, vähe ei lähegi varsti Hispaaniasse vä!