Kuidas nii?
Avastasin end netis surfates mõtlemast selle üle, et kui näiteks suhtes üks pool tasapisi õhtuti (masendusest või suurest stressist) napsutama hakkab ja sellest alkoholism kujuneb, siis öeldakse tavapäraselt teisele poolele, et see ei ju ole sinu süü – ega sina talle klaasi ette ei pannud või alkoholi kõrist alla ei kallanud, see oli tema valik.
Kui aga üks pool kõrvalsuhte loob, siis aga – järelikult polnud suhtes kõik korras.
Miks nii? Kuidas need asjad, põhjused ja tagajärjed siiski nii erinevad on? Kõrvalsuhte loomine on ju samuti valik.
Või mis te arvate või seletuseks toote?
Foto: pixabay.com
kats
Kas see on vihje, miks sinu enda suhe lõppes? Ei õelutse kuidagi, lihtsalt ootamatu uudis oli ja tekkis küsimus, et miks ometi.
ebaparlikarp
Ee… päris ma vihjakski sellist asja niimoodi. Ma eluski ei laoks nii isiklikke asju internetti, mis puudutavad ka teisi inimesi. Ootamatu oli see ilmselt blogilugejatele, meie endi jaoks mitte 🙂
blogistaja
Mina ilmselt arvaks sellise joomise puhul, et mõlemad osapooled kannavad vastutust. Kui see joomine on tõesti salajoodiklus, mida teostatakse reeglina üksi. Ma isegi ei tea, miks ma peaks sellisel juhul ainult joojat süüdistama. Ja kas tõesti süüdistatakse? Pigem öeldakse seda vist siis, kui on näha, et sellel joojal on palju kaasjoodikutest sõpru.
ebaparlikarp
Võibolla öeldakse seda seepärast, et jooja ise ka ei tunnista põhjuseid, miks jooma hakati. Kui see tasapisi stressi koduse leevendamiseks välja kujuneb, siis võibolla ei saada ise ka aru, kuidas see juhtus. Äkki seepärast.
Kertu
Olen kunagi lugenud ühte raamatut, mida võib nimetada ka eneseabi raamatuks. Seal oli üheks teemaks ka elu alkohoolikuga. Elud on erinevad, niisamuti nüansid kui lahendused. Aga seal oli toodud näide ka selle kohta, kuidas ûks või teine osapool selles olukorras käitub ja mis siis saada võib. Igatahes oli selles näites näidatud, seda, et nii kaua kui mittealkohoolik nn “koristas isiku järel” või käitus kogu aeg ühtemoodi, siis alkoholi probleemiga inimene muudkui jõi ja teine muudkui taris seda teist sealt kodumurult tuppa magama. Teisel oli piinlik, mitte alkohoolikul. Ja sellel juhul lõppes asi siis, kui naine mitte ei tarinud meest diivanile magama vaid viis mehele sinna põõsa alla teki ja padja. Siis oli teisel piinlik seal põõsa all ärgata. Ja ma sain aru, et kui asjale sedasi läheneda, siis seda näidet saab ju sisuliselt ükskõik mis olukorra kohta rakendada. Et kui 10 x ühtemoodi käitumine või rääkimine ei aita, siis miks me arvame, et 11 kord tuleb meile sobiv/parem tulemus.
ebaparlikarp
Hea point!
Kertu
Minu jaoks on mõlemad need “kolmandad”, mis aitavad reaalsust “taluda”. Niisamuti saab selleks kolmandaks olla ka liialdamine spordi, söömise, töö, sõpradega…aga mis aitab? Aus rääkimine aitab, kui aitab, aga selle juures tuleb olla valmis kuulma ka ebameeldivat/ootamatut.
Kai
Alkoholism puudutab muidugi suhet tervikuna, kuid see pole võrreldav kõrvalsuhte loomisega. Suhtes pole siis kõik korras jah, aga seda ainult selle vaatepunktist, kes petab. Teise osapoole jaoks võib kõik justkui hästi olla. Minu meelest on suhte loomise ABC see, et osapooled räägivad omavahel. Ausalt. Kui inimesele tekib mõte, et keegi teine tundub palju ahvatlevam, kui oma enda naine/mees, siis sellest tuleks ennekõike oma kaaslasega rääkida, et probleemile, ükskõik milline see ka poleks, lahendus leida 🙂
ebaparlikarp
Aga kui suhe tekitab nii palju stressi, et inimene hakkab rääkimise asemel jooma, siis ikka pole sarnane asi? Ma ju ei mõtlegi, et petmine ja joomine on samad asjad. Küsimus oli selles põhjuses, et kui sama asi (suhe) viib ühe inimese puhul alkoholismile (rääkimise asemel) ja teisel puhul petmiseni (rääkimise asemel), siis miks esimese puhul öeldakse, et see pole justkui teise poole vastutada, aga samas teise asja puhul öeldakse, et suhtes on midagi mäda. Lihtsalt mõtisklen.