Mis värk on?
Mis värk sellega on, et kui kuskil kollektiivis või miks mitte ka pereringis tuuakse lauale tort ja tähistajad võtavad esimesed ampsud, kõlab umbes midagi järgnevat.
Inimene nr 1: “Uuu, nii hea näeb välja!”
Inimene nr 2 maitseb ja üllatub: “Mmmm… väga hea ju!”
Inimene nr 3: “Mhmh, on jah!”
Jälle inimene nr 2: “Jaa, üldse EI OLE MAGUS!” (Öeldes seda, justkui pole magus = hea tort).
Jälle inimene nr 1: “Ei ole jah üldse magus, nii hea!”
Nagu laual on TORT! Kas tort ei peagi olema magus? Inimesed ostavad kreemi- või šokolaadi või misiganes TORDI ja hoiavad pöidlad pihus, et see jumala eest magus ei oleks? 😀 Õnnestunud tordivalik on siis, kui see pole magus? Mu meelest pole asi üldse selles, kas tort on magus või ei. Ka mittemagus asi võib olla tülgastava maitsega ja magus asi võib olla sama tülgastav. Aga kui magus asi on tehtud hästi, siis see on hea. Ja kui magus tort on tehtud hästi, siis see on hea. Ei?
Teine teema… Mis värk sellega on, et IGA JUMALA KEVAD, kui tulevad müüki esimesed ja teised maasikad (tavaliselt siis No Banana on esimene, kes neid müüma hakkab, veidi hiljem tulevad teised järgi), siis IGA JUMALA KORD on teatud (samad?) inimesed, kes tähtsa näoga dirigeerivad ja õpetavad, kuidas NEED maasikad ei ole üldse ÕIGE maasika maitsega. For gods sake, ma usun, et 98% Eesti inimestest teavad, kuidas maitsevad need “õiged” Eesti maasikad. (Ülejäänud 2% on sündinud maasikaallergiaga). Eestlane on maikuuks kannatanud juba 7 kuud igasugust läga, löga ja pimedust, las ta ostab selle ilusa punase kirka esimese maasika! Ka mango pole poes selle õige mango maitsega ja samuti ananass ning apelsin ja veel 229 asja. Ja Marokost pidid meieni jõudma mandariinid, mis on sealse kauba hulgast välja praagitud.
Ärge võtke kaasmaalaselt ära seda väikest rõõmu ja võimalust, mis tal esimeste välismaiste maasikatega sülle kukub. Esimesena süüakse ju ikka halvemad asjad ära ja paremad – need õiged Eesti maasikad – jäetakse hilisemaks 😉 NB: ei kehti veinide puhul 😀 Sel juhul soovitan alustada parimaga ja kui paar pudelit kamba peale hinge taga, siis võtke kehvemad veinikeldrist välja!
Päise foto: pixabay.com
B
Ma lugesin marimelli viimast postitust, kus oli selline lause, et “Tort oli supermaitsev ja mahlane ja üldse mitte magus, niiet täitsa meielik :)” ja ma kohe pidin sellega siia tulema 😀 Tõesti, mis selle tordi eesmärk siis üldse on või kuidas maitseb tort, mis ei ole magus? Sama hästi võin need kalorid kulutamata jätta ja soolast edasi süüa.
ebaparlikarp
Hahaa!
kirsi
Mina nt ei suuda neid esimesi maasikaid süüa ja häirib et kõik no söö maasikat nii hea ju, peab sööma . Ootan eesti omasid 🙂
Nell
See “üldse ei ole magus” ei tähenda reeglina seda, et inimesed ei tahaks magusat magustoitu. Pigem kipuvad paljud tordid-koogud olema üsna imalmagusad või sellise shkruhulgaga, et ajab hambad valutama. Ja just selliste kogemuste valguses see “oh, polegi üldse magus” on kompliment heale maiusele.
hm
Tordi puhul ma olen ka mittemagusa-magusa hindaja. No ei kannata, kui esimese ampsu pele suulagi sügelema või süda läikima hakkab. Sellised kergelt hapukad-magusad on palju paremad.
Ja maasikate osas – need praegu pakutavad on juba peaaegu päris maitsega muide 😀 Ma olen ka varasemalt see “pole õige maitsega” kuulutaja olnud aga nüüd mõni nädal tagasi pakuti proovida poes Kreeka maasikat ja kuigi 100% “õige” muidugi ei ole, siis maasika maitse täitsa oli.
Aveli
Mina ei ole samuti kunagi aru saanud mittemagusa “magusa” väärtusest. Jah, vahel on tõesti lauale pandud tort, kus vahukoores puuduv suhkur sellest maitsetu rasvaplönni mulje jätab, aga ma ei taha sellist asja süüa. Magustoite (kooke, torte, komme, küpsiseid), söön ikka selleks, et magusaelamust saada, vastasel korral on minu silmis tegemist nn “tühjade kaloritega”, mis piltlikult öeldes teevad paksuks, aga mulle maitse poolest mitte midagi ei paku. Ja kusjuures ma ei ole üldse suur magusasõber selles mõttes, et kui on valida, kas mingi hea soolane amps või magus, valin 99% juhtudest kindlasti soolase, aga kui ikka juba magus ninaees on, siis olgu ta ikka korralikult magus.
G.
Neid mitte liiga magusa tordi hindajaid mõistan ma küll hästi. Üldiselt maitsemeel või eelistused ikka arenevad elu jooksul ja väga tavaline nt on ju, et lastele meeldib kõige magusam piimashokolaad aga täiskasvanutele tume kvaliteetshokolaad. Hästi tehtud magustoit on mu meelest selline, kus ei domineeri liiga tugevalt magus ehk suhkru maitse, ja selle mõte on pigem muude koostisosade väljatoomine ja teiste maitsenüansside tasakaalustamine. Mul endal pole juba aastaid otseselt isu magusa järele, isegi enamus puuvilju oma parimas küpsusastmes tunduvad liiga magusad, aga desserte söön vahel ikka – nagu tumedat shokolaadi, hapukas-mõrkjat sidrunikooki, küüslaugujäätist või sidrunisorbetti. Vahel olen ka küsinud, milline pakutavatest on kõige vähem magus, ja pole keegi imestanud selle peale.
Kati
Mulle on jäänud mulje, et kui öeldakse “üldse ei ole magus” siis mõeldakse kahte asja – esiteks, et ei ole läila, ja teiseks, et ei ole magus = võib suhkrut süüa küll (nii paradoksaalne kui see ka pole, aga jääb mulje, et inimestel on mulje, et mida magusam seda kaloririkkam, järelikult vähem magus = vähem kaloreid).