Müügimehed ja iseteenindus
Kristiine Keskusega on mul selles mõttes nagu hästi, et kui ma sinna sisenen, satun Telia müügimeeste märgistatud territooriumile, aga kuna mul juba on leping Teliaga, siis ma saan sealt naeratades mööda kõndida. Edasi Prisma poole lähenedes satun ma nende “teiste” küüsi*, aga ka sealt võin julgelt mööda marssida, sest isegi, kui ma vormistaks oma teel nende “teistega” lepingu, siis tagasi minnes ja keskusest väljudes peataksid mind uuesti Telia tüübid ning lõplikult lahkuksin ikkagi Telia kliendina. Seega nulliring ja võtan endale õiguse kogu see kadalipp üle lasta, sest tulemus niikuinii ei muutuks 😀
Kuigi täna loivasin keskusest välja, mõlemas käes suured toidukotid, maasikad, ostetud padi, aga Telia tüüp püüdis mu pilgu ikkagi oma naeratusega kinni. Naeratasin vastu, viitasin oma kotimajandusele ja hõikasin, et mul on jõutreening (mis peaks vihje andma, et ma nagu ei viitsi ausalt praegu). Mille peale hõikas ta rõõmsalt: “Aga puhkaks kätt vahepeal?!” Hea meelega oleks veel üle õle tagasi talle vastu hõiganud, et äkki ta hoopis puhkaks jalga vahepeal, aga ma ei suuda ka nende poiste ja tüdrukutega ebaviisakas olla (kui nad just eriti nagla ei pane), nad on noored ja teevad lihtsalt oma tööd, nautides seda müügiprotsessi siis või mitte. PS: Äga järgmine kord pakun talle välja, et kui ta mu kotid autosse aitab tassida, siis ma annan talle 5 minutilise võimaluse.
Ma ei küsi, et mis juttu teie nende müügimeestega puhute, aga mind huvitab, et mis stiiliga ja kuidas te neist möödute.
- Nina telefonis ja teesklete, et teil on pingeline chat pooleli?
- Telefon kõrva ääres ja teesklete, et räägite parasjagu telefoniga?
- Selg sirge vastate silmsidele ja tervitate ja vabandate, aga liigute edasi?
- Vaatate maha ja lähete kiirel sammul kõige suurema kaarega neist mööda?
- Kaaslasega koos minnes teesklete tulist omavahelist arutelu?
- Möödute neist nagu neid poleks olemas, mis sest, et saate aru, et nad on teid hõiganud?
- Lähete iga jumala kord lepingut ringi tegema? 😀
Ma olen neist kõike teinud, välja arvatud viimast!
Hommikul oli mul Selveris huvitav kogemus, natuke kurb ka. Kogemusest tean, et selles Selveris hommikuti tihti kassad täiesti tühjad, ning võtsin puldi. Ostu juba sooritades, oli mul selja taga vanem proua, kes küsis teenindajatelt, kas tõesti ühtegi kassat avatud ei ole. Ei olnud! Tal paluti iseteeninduskassat kasutada. Proua tahtis aga hoopis juhatajaga rääkida. Üks teenindaja jooksis proua juurde, kes oli end kassa ette sättinud, ja toimus umbes midagi sellist:
Teenindaja: “Aga te saate kasutada Partnerkaarti ja iseteenindust…”
Proua: “Ma ei taha iseteenindust kasutada! Palun kutsuge juhataja, ma tahan temaga rääkida!”
Teenindaja: “Aga ma aitan teil iseteenindust kasutada.”
Proua: “Ma EI SAA mingit iseteenindust kasutada, mul on käsi haige. Kutsude juhataja!”
Teenindaja: “Aga ma AITAN ISE teid, mul on vaja ainult teie Partnerkaarti, te ei pea ise rohkem midagi tegema seal Iseteenind…”
Proua: “Juhatajaaat!”
Sel hetkel tundus, et ükskõik, mida prouale öeldakse, kui seal sees on sõna “ISETEENINDUS”, siis läheb ta lukku ja nõuab juhatajat. Ma tegin ise ka selle Partnerkaardi iseteenindussüsteemi endale alles ca pool aastat tagasi selgeks 😀 Enne tundus nii keeruline, aga ühele vanaprouale võibki see keeruline vist olla… Mõned teised vanemad daamid kasutavad aga küll. Päris raske võib olla igasuguste iseteeninduste ja äppide maailmas elada, kui mälu juba halb, silmad ei seleta ja käed värisevad 🙁
Hmm.. Praegu mõtlen, et naljakas, et kui me reaalselt TAHAME osta, siis suunatakse meid iseteenindusse. Kui me EI TAHA osta, siis pommitavad meid müügimehed ja teevad ostu meie eest lausa ära. Tehke sinna kaubanduskeskuse-siseste müügimeeste punktide juurde ka iseteenindused – tahan kasutan seda müügimeest, tahan, ei kasuta.
*Ma tegelikult ei tea, kas seal Prisma pool on praegu ka need “teised”… LHV mu meelest seal ei ole, ikka vist mingid operaatorid.
Foto: pixabay.com (Ei ole Kristiine Keskus).
K
Enamasti üritan naeratada ja viisakaks jäädes kiirelt mööda tuhiseda. Kui on tõesti kehv päev/tuju/hetk, siis olen nähvanud ka: “Ma TÕESTI ei viitsi!”.
Aga ükskord oli tõeliselt kurioosne juhtum. Taustaks nii palju, et mu elukaaslane töötab Telias ja kasutame nende teenuseid ilmselgetel põhjustel (oma töötaja soodustused). Kaubanduskeskuses takistas tee mingi naeratav noormees, kes müüs kas Elisa või Tele2 teenuseid (ei mäleta enam täpselt).
Noormees: “Kes teile mobiilseid teenuseid pakub?”
Mina: “Telia, olen väga rahul!”
“Aga äkki soovite teenusepakkujat vahetada, tulge vaatame võimalused üle!”
“Tõesti ei soovi, mu elukaaslane töötab Telias ja oleme nende pakutava teenuse ja hinnaga rahul”
“Aga äkki soovite siis elukaaslast vahetada?”
ebaparlikarp
😀😀😀
Gerlr
Ma ütlen tavaliselt, et ma alaealine 😀 tegelikult olen 25 😀
Aga mis puutub selveri iseteenindusse…ajab marru…et seda ei saa ilma partnerkaardita kasutada. Tavaliselt käin rimi, coop, maxima ja harva harva satun selverisse ja ala kui vaja 4 asja osta siis pean seal sabas vahtima ja mõtlen isssand rimis ma oleks ammu kodu saand 😀
Kliendikaarte mul pole, vb mingid on, aga ma kunagi ei tea, kuhu poodi ma täpset satun, siis mul ongi kaasas ainult id ja pangakaart.
Marge
Mina ütlen et “Ema ei luba mul võõrastega rääkida!” (olen 50 aastane). Toimib (Y) 😀
KK
Mul on ALATI kõrvaklapid peas (muss tuleb, aga heli põhjas siiski ei ole), siis nad ei tülita.
Kuigi on ka järjekindlamaid, ükskord üks tüüp hüüdis püüdlikult- ma tean, et tegelikult te kuulete mind küll…! 😀
Pille
Mul on alati kas lapsed kilbiks ees ja kostitan pahase pilguga kõiki, kes arvavad, et ma koos sahmerdavate põnnidega peaks minema ja mingeid diile tegema. Või siis on mul kõrvaklapid peas ja lihtsalt kõnnin mööda. Vahel harva satub ka, et pole enesekaitseks ei üht ega teist ja sellisel juhul teretan vastu, eriti hea tuju korral vastan veel “ei, aitäh” ning kõnnin mööda. Ma pole mitte kunagi ühegagi neist vestlusesse laskunud või mingeid diile teinud niimoodi käigu pealt ega plaani seda statistikat muuta.
Kadri
Kõigile ütlen alati, et juba olen nendega! “Olen juba LHV’s, Telias” jnejnejne. Alati toimib. Jäetakse kohe rahule.
Ainult igast laste toetamisega keeruline, eks saaks ka öelda, et toetan mujalt kaudu vms. Aga selline peae surumine ei istu, lisaks tean, et öeldakse kohati, et ühekordne makse, aga tegelikult tehakse püsimakse. Paaril tuttaval olnud nii, väga alatu ja võtab igasuguse tahtmise üldse toetada ära.
Marit
Mina enamasti kas vaatan pingsalt kõrvale ja ei tee neid nägemagi või vastan nende terele või küsimusele ja astun sammu aeglustamata edasi.
On ka teisi ette tulnud, aga mitte teeseldult.
Varasemalt, kui Telia alustas küsimusega “Tere! Kes Teile internetti pakub?” sain ilma igasuguse valeta vastata, et mees. 😂
Epp
Ma tavaliselt nende igasugu teleteenuste ja asjade pakkujate peale ütlen, et mul abikaasa tegeleb nende asjadega ja minuga neid asju ei aruta 😀 Selle peale kohkuvad ka alati suhteliselt ära 😀
Aga mul on üks juhus küll, kus ma tundsin, et minu nõrkust kasutati ära täiega ja mulle määriti SOS Lasteküla toetamine peale. Olin rase ja olin just hommikul seda GTT testi tegemas käinud ja peale seda oli õõnes ja paha ja tahtsin ruttu poodi midagi süüa ja juua ostma minna. Aga poes haarasid mind need kinni ja rääkisid nii kurbi lugusid ja kasutasid emotsionaalset rasedat täiesti ära minu meelest 😀 Mitte, et mul midagi oleks lastekodulaste toetamise vastu aga kuidagi veidi valesid nõkse kasutasid minu meelest.
Agnes
Mind peetakse üsna tihti alaealiseks ja üldse ei kõnetata 😀 (vähemalt ma eeldan, sest LHV omad on mult ääriveeri uurinud, et kas olen täisealine). Ei tea mitu aastat ma veel selle najal pääsen, sest esimesed hallid juuksekarvad on platsis 😀
K.
Mul samasugune kogemus Kristiines üks päev. Ühes käes poekott, teises kaks kotti kassiliiva. Üks nendest pidas mind kinni (ei mäleta enam mida ta müüs). Ütlesin, et mul käed raskeid asju täis ja ma tõesti ei taha teiega hetkel rääkida. Siis ütles, et no aga ongi hea võimalus puhata 😀 Aga enamasti on neile konkreetsest “ei, aitäh” ütlemisest piisanud. Elisa ja Teliaga on lihtne – Elisa nett mul kodus on, Telia ei levi mu juurde ja nii ütlengi. Elisa siis tavaliselt tahab mu teenused üle vaadata ja kontrollida, kas kõik on ikka okei ja Telia ei usu ning kui kontrollitakse, siis on kök-mök (elan metsa sees no ja tõesti ei levi nad mu juurde).
Mu lemmikkogemus on sellest ajast, kui kunagi Telias töötasin (siis oli EMT veel eraldi). Ka kuskil kaubanduskeskuses soovis Tele2 minuga vestelda. Ütlesin, et mu telefoninumber on tööandja nimel. “No aga äkki soovib tööandja ka Tele2 teenuseid kasutama hakata?”. Vastasin, et töötan EMT’s – päris vahva oli vaadata, kuidas neiu üleni punaseks värvus 😀
ebaparlikarp
😀 Hea pirn tõesti!
Alice
Ma satun nende Kristiine keskuse müügimeestega pidevalt kokku. Ma alati vaatan silma ja naeratan. Aga ei ütle midagi 😀 Lihtsalt naeratan laialt nagu ohmu ja kõnnin edasi. Mingil põhjusel mind alati esmalt kõnetatakse vene keeles, siis mu naeratuse peale hõikavad eesti ja inglise keeles ka. Et ju siis neiu ei mõista keelt… 😀 Kõigil lõbus.
Kätlin
Mõnikord ma üritan ikka vastata “Ei, aitäh”, aga tavaliselt sellest neile ei piisa ja siis ma lihtsalt kõnnin edasi samal ajal kui nad ikka veel räägivad millestki minuga. Vahepeal lihtsalt julmalt kõnnin edasi ja jätan nad hõikuma. Enamasti ma üritan ringiga neist mööda kõndida, nii et nad ei näegi mind üldse. Aga ükskord juhtus nii, et lähen mina ekstra ringiga, et neist pääseda ja tüüp tuleb mulle ringiga teiseltpoolt vastu! Siis ma olin küll vihane ja nähvasin ka talle, et ma läksin ekstra ringiga, et teist pääseda, ja te ikka ei jäta mind rahule 😀 Ja kõndisin minema..
Kati
Kuna THI rääkis, et eestlased ei oska müüa. Keegi teine jälle kiitis, et tublid USA raamatumüüjad tulevad Eestisse tagasi, olles õppinud kuidas ikka päriselt see asjade müümine käib. Mina mõtlen selle peale, et muule maailmale müüge midaiganes, aga jätke mind rahule – kaubanduskeskuses tõesti ei viitsi ega taha nendega suhelda. Teesklengi, et mul on telefonikõne ja mõnikord õnnestub neile ka öelda, et ma juba tarbin nende teenuseid (Telia, Elisa ja LHV puhul näiteks). Eks mul neist natuke kahju ole, aga paraku ei saa ma ka igaühega lepnguid sõlmida, sest kahju on.
Mis aga sellesse vanaprouasse Selveris puutub – mina tunnistan ausalt, et kui keegi tuleb mulle pakkuma, et ta võib ju mind AIDATA, siis ei ole enam vahet, kas see inimene aitab mind asju registreerimas või teeb selle kassa lahti ja laseb sealt mul asjad läbi. Kui see proua veel esimest korda iseteeninduskassat kasutama sattus, oleks ta igal juhul ka ostukontrolli suunatud (ehk iseteeninduskassa juures oleva kassa oleks pidanud keegi niikuinii lahti tegema). Muidugi on iseteeninduskassa hea – ma kasutan neid pidevalt, aga paraku mõnikord tuleb ka natukene järele anda kui klienti kaotada ei taha.
U
Kodupoes ütlen, et ma olen sellest teiega juba rääkinud (mis ei olegi otseselt vale).
Mõnikord ütlen naeratades ja pead raputades lihtsalt “Ei.” ja kõnnin edasi.
Kui elekter oli just vabaturule tulnud, kohtas kaubanduskeskustes ka elektridiilide müügimehi. Ühele siis ütlesin, et minuga ei ole mõtet rääkida, ma ei oma kinnisvara (üürisin üksi korterit), mille peale vastati, et “aga kodus mehele saad ikka rääkida”. Njah. Seda ma muidugi ei tea, võibolla tehakse nüüd elektrilepingud ka üürniku nimele, aga tol hetkel ei olnud nii kombeks.
vastaja
ütlen õnnetult, et mees ei luba. rohkem nad teada ei taha.
ebaparlikarp
😀 😀
Kris
Kui mind “tabatakse”, siis ûtlen rõõmsalt, et kasutangi juba just seda teenust. 😉
Eveliis
Mul on mõnikord seda nii piinlik öelda, aga ma PÄRISELT ka kasutan nii Elisa teleteenuseid kui Teliat ja mul on Nublu laes.
Kairi
Mina üritan neist alati lihtsalt mööda kõndida aga kui see ei õnnestu, ütlen, et elan välismaal, hetkel vaid kodus puhkamas.
Mari
Jaaa, nii tüutud potilas . Ja olen samuti kasutanud kõiki neid su nimetatud variante v.a viimast. Ning nüüd olen samuti võtnud kasutusele välismaal elamise lahenduse. Viimati ütlesin, et elan Inglismaal ja pole midagi teha selle lepinguga . Poiss vaid noogutas ja ütles, et okei, siis tõesti jah 😀
ebaparlikarp
Ma ei saa sealt iga nädal selle Inglismaa jutuga vist mööduda 😀 Aga mingis võõras poes, kus alati ei käi, sobib see vabandus küll hästi 😀
i.
Oijessas. Ma käin ühes kaubanduskeskuses pea iga päev spordiklubis ja nad blokeerivad täpselt mu sissepääsu. Firma vahetub. Aga. Mul on juba LHV. Mulle ei sobi Nublu lahendus. Ma juba olen geenidoonor. Ei läheks pekstes ka Elisasse. Ja Lastefond et koti. No krt kas sa ei näe spordikotti?! Aitab juba. Viimane kord liftist väljudes lihtsalt kukkusin endalegi ootamatult röökima “Ma ei taha sellest IGA PÄEV rääkida!”. Poiss jäi väga õnnetult maha “Iga päev…”. Ma ei tea, mis see lahendus on. Äkki lihtsalt ei blokeeriks teed noh. Kui ma vaatan sust pingsalt mööda.
Maarja
Need müügimehed on poeskäigu kõige ebameeldivam osa. Just see, et nad to the max pealetükkivad ja tüütud on, kohati ka empaatiavõimetud. Ma olen see tüüp, kes silmsidet ei pelga, aga samas igasugusest vestlusest keeldub – talk to the hand ..või puhaku jalga, krt.
Ene
Möödun neist, nagu neid poleks olemas! Ja eriti intensiivse kontakti otsimise peale vastan vaid korra : “Ei!”
Üks noormees LHVst viis minu poekotid autosse – andsin talle võimaluse samal ajal seletada. Ja auto juures ütlesin talle, et “aitäh, oli meeldiv. Aga siiski ei.” 😀
Ene
Kuigi ma üritan, siis mõnikord ei õnnestu neid müügimehi vältida. Tavaliselt ütlen kohe, et egas nende teenus (olgu siis telefon või telekas või internet) minu koju nagunii ei levi. Eks nad ole siis valmis tõestama, et levib küll ja küsivad, et kus ma elan. Ma siis vastan rõõmsalt, et Uus-Meremaal (nüüd saan selle Coloradoga asendada). Siis on jutt otsas ja saan edasi minna 😀
ebaparlikarp
😀