Igaks juhuks ütlen, et antud postituse kirjutamise ajal polnud mul aimu ka, kes selle nn lastepeksja loo (mille pealkiri on nüüd muudetud), kirjutas 😀

Siis, kui “pole aimugi”, kellest jutt, aga asun kirjutama.

Inimene, kellest mul ikka veel aimugi pole, kirjutab Facebookis oma artiklit jagades kommentaarides, et tema emana “feilib ja teeb ka muid vigu, tõenäoliselt palju ja kogu aeg”. Palju ja kogu aeg, AGA ta ei ole mitte kunagi oma last tutistanud või laksu andnud. Tema sõnade kohaselt oli ta kirjutatud artikli point, et “vägivald pole okei ja sellised pered vajavad abi”.* Kui see oli artikli point, siis oleks võinud muidugi rohkem sellest pointist kirjutada.

Minu lisaküsimus suurele ringile: MILLISED pered vajavad abi? Need, kus emal on korra elus taluvuspiir teatud ülejõukäivas olukorras ületatud ja ta kord elus lapsele laksu annab? See on vägivaldne pere? On see peksmine? Need pered, kellel kord elus on lapse käitumine, jonn ja hüsteeria viinud selleni, et ema peab oma lapse kättpidi mingist situatsioonist eemale rebima? Kas see on ikka automaatselt vägivaldne pere, kes abi vajab? On see ikka on SEE räme seadust rikkuv vägivalde pere? Ma ise elaks pigem küll sellises “vägivaldses” peres, kus ema mu peale kord elus kops üle maksa läheb ja ta mind n-ö maaletoomiseks sakutab, kui sellises, kus ema minuga absoluutselt ei tegele või kus ema ja isa alalõpmata vaidlevad.

Pigem on hetkel probleem selles, et “emotsioonidest värisedes ja adrenaliin kõrvus kohisedes” ei süveneta sisusse vaid haaratakse nuga ja hakatakse kohe kõrvitsat retsima. Jah, vägivaldsed pered vajavad abi. Aga millised on vägivaldsed pered?

*NB! Vägivald ei olegi okei! 100% nõus! Vägivaldsed pered vajavad abi! 100% nõus!