Tulge ometi keegi appi – TÄISKASVANUD inimesi sunnitakse lastesaateid vaatama! Hingelise trauma eest nõuame kompensatsiooni! Riiklik kriisiabi topeltkoormusega tööle!

Mul ei saaks isiklikult vähem kama kaks olla Kanal 2-e teleprogrammist, sest nende saatekava ei mõjuta minu eluolu ja rutiini näpuotsaga ka. Küll ma saan aga aru nende inimeste pettumusest, kelle senised lemmikud, näiteks Margna ja Jõekalda vms, ekraanidelt kaovad. Paljud inimesed on harjunud oma argipäeva või nädalavahetuste õhtuid mööda saatma teleka ees, kus taustaks armsaks saanud näod ja hääled. Aga kodudes valitseb lein, viha, arusaamatus hoopis seepärast, et mingi kommertskanal “teeb margi täis”.

Kiirabi saab inimestelt massiliselt kõnesid, kuidas teleka ees istudes ja uut programmi vaadates silmadest järsku verd voolama hakkas. “See pole ju normaalne, kui silmist sedasi verd tuleb? Verejooks ei jää kinni! Mis ma tegema pean?” Kiirabitöötajatel pole aga eriti midagi öelda. “Palun vahetage kanalit ja ärge vaadake lastesaateid, verejooks jääb siis iseenesest kinni,” on nad sunnitud juhendama.

Ärge mõistke valesti, see pole see teema, et ära vaata, kui ei meeldi. See kehtib niikuinii, aga ei takista saadete ja saatejuhtide arvustamist. Kuid muretseda mingi kommertskanali, antud juhul Kanal 2-e, maine ja margi täis tegemise pärast? Kuidas mingi kommertskanali maine inimesi, kes “aegajalt taustaks jõekaldaid või tuulisid vaadanud on”, üldse isiklikult puudutada saab? Või milline maine? Reporterlik maine? Ilmatüdrukulik maine? Kuidas see maine meile häbi teeks või keda see maine peale Kanal 2-e endi üldse huvitama peaks? Heidab see kuidagi meie rahvale või Eesti riigile halba varju? Üks kommertskanal on otsustanud lastesaadetele keskenduda. No mis siis? Aga probleem on vähemalt nii suureks puhutud, nagu oleks riigikanal päevapealt kinni pandud.

Pange oma kodustel õhtutel taustaks hoopis head muusikat või tehke Netflix konto. Või vaadake seitsekümmend seitset teist kanalit. Või pangegi vahelduseks telekas üldse kinni ja rääkige omavahel. Te ei pea häbenema silmi veriseks mingi telekanali pärast, juhul kui see just pole teie isiklik või kui te pole sealses reklaamimüügitiimis (viimasel juhul oleks tõesti raske minna reklaamipinda müüma, kui saadete vaadatavus on kehvem kui konkurentidel).

Foto: pexels.com