Õhk saab otsa!
Meil on kodus, õigemini kogu kortermajas, juba aastaid selline kaua-võib-pealtnägija-kutsuge-K-komando-või-Cobra-või-ükskõik-aga-keegi olukord. Pikalt ei hakka seletema, aga probleem on selles, et meie elame viimasel korrusel ning ei saa magada, kuna katuse ventikad undavad. Kusjuures ma saan vabalt uinuda, kui keegi vaatab kõrval telekat või toimetab muude asjadega, aga see undamine on siuke salakaval heli, mis lihtsalt hakkab ajudele, kui seda tähele paned. Rõve heli, mille kohta ei saa esialgu aru, kas see on mu enda peas või päriselt ka. Fakt on, et see on päriselt ka.
Asi on aga selles, et kui neid ventikaid nö vähemaks keerata, siis alumiste korruste elanikel väidetavalt ei ole korteris õhku. Nii elamegi nokk kinni ja saba lahti situatsioonis, mida saaks lahendada ventikate vahetamistega kvaliteetsemate vastu, mis EI UNDAKS, aga… siin tekibki see kaua-võib olukord. Osad pole lihtsalt nõus. Milleks? Mis elate seal viimasel korrusel siis! Oma probleem! Ma võiks muidugi sama hästi vastu öelda, et oma probleem, et teil korteris õhku pole. Tehke aken lahti vms.
Eile seda muret siin omakeskis arutades hakkasin mõtlema, et mis inimesed need on, kellel kunagi õhku pole. Olete tähele pannud? Kuskil koosolekuruumis on koosolek ja keegi lihtsalt keset koosolekut peab akna lahti tegema, sest ÕHKU EI OLE. Lähed kuhugi koolitusele ja koolitajal on aken pärani lahti, sest ta juba teab, et ruumis tekib peagi olukord, kus EI OLE ÕHKU. Lähed kellelegi külla, istus elutoas ning alati on keegi, kes palub akent avada, sest ÕHKU EI OLE!
Ma ei saa sellest aru, ma ei tunne peaaegu kunagi mingit õhupuudust. Väga hästi tunnen, kui mingi pahnutt on üleval või kellegi jalad haisevad, see on hoopis teine asi. Loomulikult tahaks akna lahti teha, kui s*itahais üleval on, aga see õhku pole?
Ma ei saa päriselt väita, et ma üldse ei saa õhuasjast aru. Mul on olnud elus paar korda olukord, kus on tekkinud paanikahoog (ja ühel juhul ka minestus), sest ma ei saanud hingata. Üks kord juhtus see ÕUES :D, mis tähendab, et õhku ju tegelikult ikkagi oli, aga kuna olin ca 60 000 inimese keskel kontserdil, siis tekkis hoopis paanikahoog, mille tõttu tundsin õhupuudust. Teine olukord oli Vatikanis muuseumis, kus oli kokku pressitud miljon hiinlast ja teisi inimesi :D, ma pidin liikuma ühtses inimmassis ega saanud vabatahtlikult ei edasi ega tagasi, vost siis oli küll tunne, et appi õhk saab otsa. Aga need kaks juhtumit on mu arvates hoopis ekstreemsemad. Mida need inimesed, kellel igal võimalusel õhk otsa saab, veel sellistes oludes teeksid?
Teine grupp inimesi on need, kellel koguaeg “puhub peale”. Et teedki akna lahti ja alati on keegi, kes palub kinni panna, sest tal puhub peale. Ma ise olen PIGEM see, kellele peale puhul, kui see, kellel õhk otsa saab, aga samas pole ma kindlasti alati esimene, kes kaeblema hakkab. Muidugi tuleb tervist hoida, aga veits naljakas lihtsalt.
Kuidas teil, kas olete pigem see, kellel õhku pole, või see, kellele peale puhub?
Foto: pexels.com
Kaidi
Minu treener teadis rääkida, et peenikesed treenimata inimesed kardavad rohkem külma. Minu puhul see igatahes kehtib. Ja hommikul tööle jõudes teen u 20 sekundiks akna lahti, et värske õhk sisse lasta, mitte, et oleks umbne või ei oleks õhku.
Marite
Kusjuures ma olen ka see “õhku pole” tüüp. Külm periood Eestis on raske, sest ei saa 24/7 akent lahti hoida. Pole siiani päris hästi aru saanud, millest see tuleb, aga reaalselt tekibki mingi hetk tunne, et ei saa hingata ja ajul pole hapnikku. Olen koolis isegi teadvuse kaotanud. Ruumi sisenedes tunnen kohe ära, kas seal on üldse värske õhu osakesi alles või kõik ära hingatud. Aknast tuleval õhul lasen vabalt endale peale puhuda. Ema mul just vastupidi võib vabalt vist mitte kunagi akent avada ja iga peale puhuv tuuleke on ebameeldiv. 😀
Mann
Naljaga pooleks, aga pane järgmine kord tähele, kas need inimesed, kellel “pole õhku” on sellised pigem priskemad ja need, kellel “peale puhub” äkki kõhnemad :D? Kogukamatel on tihti palav, ehhee..
Mul on nii, et kui kuskil hotellitoas on konditsioneer, siis see pigem puhub peale ja keeran kohe ruumi sisenedes madalamaks. Ja kui kuskil rahvarohkel koolitusel “pole õhku” , siis seda tahaks küll, aga siis ei taha selle akna all istuda, kust see õhk tuleb, sest äkki puhub peale.
Ja muidu on see nõme olukord küll, sest kui ostad korteri uues majas, tahaks nagu, et kõik oleks korras.
K
Mõlemad :’D
Reaalselt, ma olengi see hädapätakas. Ei mõtle kuidagi välja või ei ürita dramaatiline või eriline olla. Saalis, mis on inimesi täis hakkab palav ja siuke minestamise tunne tekib. Kunagi pidime lastekooriga koolis lasteaias esinema, siis ma paningi pildi tasku, jõudsin veel enne ainult koridori joosta. Õhku on vaja, aga kui külmal ajal aknad lahti on, siis hakkab krae vahele puhuma ja hakkan lõdisema. Siuke printsess. Kunagi ei mõelnud, et need mingid vastandlikud asjad on või et see mingi “thing” üldse on, arvasin, et teistel on sama 😀
Mariine
Ma selline leplik ja hea kohaneja, et eriti ei piina mind õhupuudus ega liigne õhk. Eks mõned on jah tundlikumad, mõned lihtsalt ka sellised “hädapätakad”- saan aru, kui tõesti füsioloogistel põhjustel on probleeme õhu manustamisega. Mõned aga lihtsalt esinevad. No ja mõned, kellel tavaliselt õhku pole, on suured jurakad.
Mir.
Mul sai juba selle postituse ja kommentaaride lugemisest õhk otsa! 😀
ebaparlikarp
😀
Morgie
Mul ka.
Aga õhupuudus ei ole sama, mis palavus, need on kaks täiesti ise asja. Õhupuudus tekibki siis, kui süsihappegaasi tase õhus hakkab tasapisi tõusma, näiteks juhul, kui on liiga palju inimesi väikeses kinnises ruumis.
Mina ei saa jälle absoluutselt aru nendest inimestest, kes kaebavad, et tuul puhub peale. Las laperdab!
Marge
Kõrvatroppe ei võiks kasutada või?
ebaparlikarp
Loomulikult olen neid proovinud, mul neid kodus on, kuna lennukis kasutan. Aga kõrvatroppidega magades hakkavad need mul kõrvu pressima ja lõpuks kõrvad valutavad.
Aveli
Nii hea teemapüstitus. Ma olen alati see, kes ei saa aru, et mis õhupuudus kohe kõiki vaevama hakkab. St mõistusega saan aru, et kui nt kaks tantsutundi on järjest samas saalis, on tark vahepeal aknad lahti teha, sest ilmselgelt on ruumis esimese tunni lõpuks hapnikku väheks jäänud, aga et ma seda kuidagi oma hingamisega tunneks… ei. Või noh, tunnen siis kui muidu mõnes teises ruumis viibinuna siis näiteks nimetatud äratantsitud ruumi järsku astuma juhtun, ise ruumis olles küll kunagi tähele ei pane, et vot nüüd hakkab õhk otsa saama. Ja siis vahel ongi, et keegi südatalvel kipub aknaid avama ruumis, kus selle tagajärjel on 15 kraadi ja rahvas lõdiseb, aga “vähemalt on õhku”. Ma ei tea, ma istuks mõnusalt soojas toas pigem. Peale puhumisega olen selline vahepealne – näiteks puhub mulle peale kui istun/seisan avatud akna suhtes nii, et tuul tuleb seljale. Siis on kohe selline tunne, et selg jääb haigeks (mitte, et kunagi oleks jäänud, aga seda on ilmselt lapsest saati palju rõhutatud ja kuidagi tunnen seljaga just seda tuult) ja iga kell on minu jaoks vastuvõetavam olukord, kus istutakse “õhuvaeses” rumis kui see, et kellegi selja taga (talvisel ajal) aken lahti tehakse – no nii ei saa ju. Muudel juhtudel (kui tegu pole seljaga 😀 ), ma “peale puhumist” (ebameeldivana) ei taju. Suvisel ajal üle kahekümnekraadiste ilmadega sõidan autoga linnavahel pärani akendega ringi ja totaalselt naudin juustes tuult, ma ei saa kunagi aru, miks valitakse konditsioneer kui ilm lubab aknad lahti sõita – see ju nauding omaette. Muidugi maanteekiirustel seda harrastada ei saa, aga linnas täiega 🙂 Miskipärast olen küll aru saanud, et kui autos peale minu veel mõni inimene on, siis selline asi läbi ei lähe, sest üldiselt lahtisi autoaknaid ei sallita, mina ei mõista miks ja hea meelega omaksin kabrioletti kui see meie kliimas nii ebapraktiline poleks 😀
ebaparlikarp
Seal tantsusaalis on pigem lihtsalt higilebra üleval 😀 Ma teeks ka akna lahti 😀
Rents
Mul on joogatundidega see häda – ühelt poolt tunnen konkreetselt, et higihais üleval ja kohati väike õhupuudus, aga teisalt hakkavad lihased hulga paremini painduma, kui aken kinni hoida ja soe on.
Aveli
Seda ka 😀 Aga siiski ise terve aja samas ruumis olles seda higikat ei tunne reeglina, tunneb siis kui mujalt tulla, mitte et poole trenni pealt äkki hakkab higilõhn tapma 😀 Aga tantsusaal tantsusaaliks, tegelikult kehtib minu meelest sama loogika (miinus higilõhn) ka muude rahvast täis ruumide puhul – klass, koosolekuruum. Olen äärmisel juhul võimeline “õhupuudust” tajuma mujalt tulles ja noh… tean, et nii üldiselt tasuks vahepeal aken lahti teha, aga see ruumis istudes kohale jõudev arusaam õhupuudusest, mis paljusid kimbutama kipub, on minu jaoks ikkagi täiesti arusaamatu nähtus.
Piret
Oojaa, olen ka mõelnud selle peale, et kuidas saab mõni nii tundlik olla… Ja kas nad päriselt on või nad on harjunud lihtsalt kogu aeg selliste asjade peale mõtlema ja kogu aeg tegelema mingite õhutamiste ja muuga. 😀 Minu mees on selline, kellel alati mingi probleem… Õnneks elame eramajas… Ta ei oleks nõus eales elama uues kortermajas, sest need majad “ei hinga” ja seal ei ole õhku ja pidevalt viriseb selle üle, kuidas kontoris ei ole võimalik töötada, sest seal pole õhku… Tema arvates ei peaks ühte majja ventilaatoriga õhku pumpama ja noh, mõnes mõttes on tal ju õigus… Mulle ka meeldib värske õhk ja ma armastan seda tunnet, kui saab akna pärani lükata. Töö juures ei saa aknaid üldse avada ja see nii häirib mind. Ka hotellides häirib. Aga kodus… Lükkad aknad pärani ja tuulutad mõnuga. 😀 Kui oma praegusesse majja kolisime, siis ma pidin šoki saama, kui nägin, et eelmised omanikud olid magamistoa aknaid värvinud nii, et põhimõtteliselt olid aknad värviga KINNI värvitud ja neid ei olnudki võimalik avada… Õnneks alustasime remonti nagunii akende väljavahetamisest, aga selle peale poleks muidugi tulnud, et seda kontrollida, kas aknad lahti ka käivad. 😀
Minu jaoks ongi põhiline, et oleks soe, aga et aken käiks täiesti pärani lahti, mitte 10 cm.
Mees on muidugi selline, kes kurdab alati, et õhku pole ja samas ei talu absoluutselt ka tuuletõmmet. No hull vingats nendes asjades, lähen kohati ikka täiesti endast välja, KUI tundlik saab üks meesterahvas olla. 😀 Reisil olles on ka keeruline, sest enamus hotellitube on ju pisikesed ja umbsed ja sellest, et aknad lahti käivad, võib suurlinnades enamasti unistada…
Aga kui ma õhupuudusest veel saan aru, siis tuuletõmbest ma ei saa absoluutselt aru. 😀 Tuuletõmbus on minu jaoks küll täielik müstika…
Ritsik
Mul on ka mõlemad: umbne ruum ei meeldi, aga tuuletõmme ka mitte, mässin end siis kõrvuni salli sisse. Ventikaundamist ei talu samamoodi..
Anny
See õhku pole tunne tekib kui hingatav õhk läheb ruumis liiga soojaks ja inimeste lõhnad on toas juba segunenud, et tahaks värsket peale saada. See on vist seotud vererõhuga rohkem. Mul on madal see ja tahaks tihti mingil x hetkel et saaks värsket õhmu peale. Loengul jään lihtsalt magama muidu.
Peale puhub mul siis kui istun reaalselt akna all. Aga vihkan autoga sõites kui keegi vinguma hakkab et akent ei tohi avada puhub peale, kliimat ka ei tohi kasutada, puhub peale ja siis istu ja küpse koos nende vanade muttidega seal autos. Mu ema on viimastel aastatel selliseks muutunud ja eksämm oli selle peale puhumise ekstreemsus. Hea kui uksest siseneda tohtis ja läbi seina ei pidanud imbuma, kohe puhus peale kui uks avati.
ebaparlikarp
Hahaa, vot sellest ei saa ma ka aru, et südasuvel tulikuumas autosalongis ei tohi kliimat panna 😀 Reaalselt saaks ju salli kaela panna ja kont vaikselt peale. Aga näiteks autos aken lahti sõitmist ma vihkan, vastik vihisev müra tekib.
Mari
Hahahahah. See autosõit iseloomustab mu ämma samuti pluss lisaks muusika on alati liiga vali. Siis mees ongi öelnud , et siis saa küüti kellelgi teiselt, kuna 5kesi autos ilma kliimata on ikka päris kole.
Nkn
Mulle väga meeldib värske õhk. Umbses ruumis ei saa hingata ja seistes kipub pilt eest ära minema .
Seega ma saan täiesti aru alumistest kurtvatest naabritest. Kuid. Seda vastikut heli, mida need ventilaatorid teevad (ja mõned muud sarnased madalad konstruktsioonidesse sumbuvad helid) vihkan ma veel enam. Lühidalt öeldes võib see hulluks ajada, võrratu piinamismeetod.
Valesti planeeritud ja ehitatud ventilatsioonisüsteem. Suure kaklusega võib natuke olukord leeveneda, kuid probleemi lahendamine on liiga kulukas. Loodetavasti uutel majadel, mida nüüd ehitatakse, juba osatakse selliseid ventilatsioonisüsteemi projekteerimisvigu vältida.
MO isetegemised
Inimeste tundlikkus on erinev. Mõnel tekib nn ANDKE ÕHKU 60 000 inimese keskel, mõnele piisab 5-6. Nii lihtne see ongi!
P
Mina olen see värskeõhufiil,kes koguaeg aknaid avab. Mitte,et mul koguaeg õhupuudus on,aga lihtsalt värske õhk on mõnus! Iga hommik käin mööda maja ringi ja avan aknaid,nagu hull. Vahel on radikad veel järel,aga aknad lahti. Ei oska põhjendada,aga mingi selline kiiks. Mul ämma juures on KÕIK aknad LUKUS! Inimene vabatahtlikult võtmega on kõik lukku keeranud. Tema juures tuleb küll selline “õhku ei ole” tunne peale,või siis kuidas sa põlevast majast aknast välja saad 😀 See aasta sain ka õhuniisutaja jõuludeks ja olen nii õnnelik oma niisutatud värske õhuga magamistoas.
Nell
“Õhku pole” probleemi käes ma üldiselt ei kannata aga siseruumides eelistan küll pigem jahedamat ja tuuletõmbust kui umbset ruumi. Ja kui ikka 10+ inimest on kinniste akendega koosolekuruumis 1,5 tundi hinganud siis ega seal eriti hapnikku enam pole ka… Mina poen “õhku pole” taha ja kipun igal pool aknaid avama oma lõhnatundlikkuse tõttu. Mul lihtsalt tuleb iiveldus ja hakkab hinge matma kui tuleb istuda samas ruumis inimesega, kes pesupulbri doseerimisel on eriti helde olnud või mingil põhjusel on otsustanud end parfüümis marineerida. Ühe vanema sugulase sünnipäeva olen istunudki peadpidi lahtise akna vahel kuna selles parfüümilebras olla ei suutnud. Mõni ilmselt on niisama ka tundlikum.
M
Kuna tohtrid on kinnitanud, et minu kopsudesse jõuab 2x vähem õhku, kui “normaalsetel” inimestel, siis kuulun sinna gruppi, kellel pidevalt pole õhku. 😀 Samas ei pelga ma ka akent lahti teha ja väline värske õhk on alati maru mõnus. Eriti magades. 🙂
Lisaks tunnen ma ka väga tugevalt, kui õhuniiskus on liiga madal. 😀 Jah, saingi kontoris kõige suurema vingatsi tiitli (naljaga pooleks siiski), aga minu initsiatiivil jõudis meie kontorisse ka õhuniisuti.
“Õhu puudus” on samas ka väga otseses seoses õhu CO2 sisaldusega. Kui seda kontoris mõõtsime, siis oli tegelikult hästi selgelt tunda, kui see näit normist välja läks, masin lihtsalt kinnitas, inimesed kõik tundsid seda. Samas, õhuniiskuse puudumist keskmine inimene ei osanud tunda.
tuulepuujuur
No nt põed kopsupõletikku nii raskelt, et jääb kopsukahjustus. Ja siis ongi õhupuudus. Ei ole ju inimesel silti seljal, et kuulge mu kops ei tööta normaalselt.
Või siis minul isiklikult on pidev aneemia, välimuses välja ei paista, aga ilma hemoglobiinita pole veres ka piisavalt hapnikku ja seega olen väga tundlik igasuguste umbsete ruumide suhtes. Kõige paremini tunnen ennast tugeva tuulega, kui tuul puhub mulle otse näkku. Siis on tunne, et pea on lõpuks selge. Aa ja et asi oleks veel naljakam, siis “peale puhumine” mulle ka ei istu 😀 Ehk siis ma ei saa magada, kui abikaasa hingeõhk puutub vastu mu kaela. See sooja ja külma õhuvoolu vaheldumine ei lase lihtsalt magama jääda 😀
Kristi
Hehee, mul sama lugu täpselt..