Maakler: “Te peate kohe alla kirjutama!”
Mäletate, leidsin selle ideaalse maakleri, kes minu tingimustele vastas. Selgus, et tegelikult ikka ei vastanud küll. Jaa, ta oli meeldiv, asjalik, kogemustega. Mulle oli müüdava korteri asukoha tõttu (Sikupilli kant) oluline, et ta oleks vene rahvusest, aga räägiks väga hästi ka eesti keelt. Kohtusime, kõik sobis. Isegi vahendustasu kohta ma eriti ei uurinud, arvasin miskipärast, et need on suure konkurentsi tõttu enamvähem samad ja lõpuks pole väga vahet, kas ma oma korteri müügi eest 500 eurot rohkem või vähem, kui eesmärk on müüa korter professionaalselt.
Pärast kohtumist ja korteri üle vaatamist palusin lepingut e-mailile. Koos manuses oleva lepinguga oli kirja sisu järgmine:
Saadan Teile maaklerileping tutvumiseks, mis tuleks Teil saata tagasi allkirjastatud tänase päeva jooksul.Juhul kui tekib täiendavaid küsimusi, olen meeleldi nõus nendele vastama.
Tuleks allkirjastada TÄNASE PÄEVA JOOKSUL??? Kuna ta oli täiendavatele küsimustele meeleldi nõus vastama, siis minu ESIMENE küsimus oleks olnud, et mille pärast ma PEAKSIN selle lepingu TÄNA allkirjastama? Miks mitte homme? Miks mitte pärast seda, kui ma olen jõudnud sellesse süveneda? Miks mitte nädala pärast? Ma siiski jätsin küsimata, sest mulle tundus, et juba tean vastust – leping oli nimelt nii tropp, et sellele poleks ma dementsena ka alla kirjutanud. Maakler kartis tõenäoliselt, et äkki ma hakkangi seda lugema ja kiirustas takka. Kohtumisel jättis ta mulje, et ahh, saadan lepingu ja see selline maailma kõige standarsdem leping üldse, mida valmis kirjutada suudetakse.
Pärast allkirjastamist oleksin olnud selle maakleri bitch. Isegi kui tema ei oleks lepinguperioodi jooksul ostjat leidnud, aga MINA juhuslikult oleks leidnud mingi enda ostja (ikka võib juhtuda, et keegi räägib kellelegi ja äkki järsku kellegi tuttava tuttav..), siis TERVE vahendustasu oleks ma pidanud ikka temale plekkima. Kui ta poleks ostjat leidnudki ja leping lõppeb, siis ei oleks mina tohtinud poole aasta jooksul korterit ära müüa, sest siis oleks pidanud jälle temale plekkima. Ma saan aru, et maaklerid pole samuti huvitatud tühja töö tegemisest, aga kui nemad ei suuda mulle garanteerida, et mu korter ära müüakse (ja äkki ei müüdagi), siis mina ei tohiks ka oma korterit pärast seda müüa? Aa no tohin küll, aga maksan maaklerile pärast seda lihtsalt “trahvi”! 😀
Maakler
Mina
Eks ole igasugu skeemitajaid, kes ka maaklereid haneks tõmbavad, ostja kontaktid maaklerilt saavad ja ikka kuidagi lõpuks ise otse müügini jõuavad, kuid tolles lepingus ei olnud mingeid selliseid pandlikke punkte. Kirjutasin ka sellest maaklerile ja ütlesin, et selliselt ma lepingule alla kirjutada ei saa. Ta korra veel üritas siluda, aga mul oli juba totaalne blokk, sest tundus, et ma juba suhtlen mingi “müügimehega”, kes üritab tõestada, et tegelikult on must silmad vidukil vaadates ikka valge.
Tuttava kaudu leidsin ka kohe uue maakleri (ma ei tea, miks ma ikkagi kohe ei küsinud temalt, tahtsin ikka ise ja ise) teisest büroost. Nende vahendustasu oli KAKS KORDA väiksem, lepingusse kirja pandud nende poolsed lubadused suht samad ja mulle hulga paindlikumad tingimused. Kas või see, et kui leian ise ostja, siis vahendustasust maksan maaklerile vaid pool, aga samas aitab ta mul kogu tehingu ikkagi lõpuni viia. Mingeid pisiasju oli veel, aga tundus igati mõistlik.
Julm konkurents valitseb tegelikult järelturul, just selles osas, et maaklerid võitlevad omavahel nagu raisakullid, kes objekti endale müüki saab. Kui juba saavad, läheb praeguses olukorras veel ludinalt.
Milliseid kokkupuuteid teil on olnud maakleritega?
Gretely
Meie oleme oma kaks korterit ise müünud ja ilma maaklerita ka uued kodud ostnud. Müümises ega ostmises pole midagi keerulist olnud, sest notar on kõik lepingud ettevalmistanud. Ei ole seda maaklerit sinna vahele kuhugi osanud panna. Kõik on toimunud väga kiiresti ja ilma probleemideta.
Sugulased kasutasid samas asukohas korteri müümisel maakleri abi ja müüsid korterit 9 kuud. Tegid kõvasti remonti maakleri soovitusel ja pidid ikka hinda kõvasti allalaskma, et lõpuks müüdud saaks. Maakler võttis 5%. Meil oleks 2 nädala pikkuse müügi ja kahe vaatamise maksumuseks ca 7 tuhat eurot olnud. Mul oleks lihtsalt rahast kahju olnud, sest oma kodu plusse ja miinuseid tean ma ise kõige paremini ja teeksin ikka korteri näitamisele kogu müügitöö ise.
ebaparlikarp
Vot mina ei viitsi kellegi võõraga jahuda ja midagi näitamas käia, aga mul ka vahendustasu päris väike.
Mann
Me ostsime uusarenduse ja kauplesime maakleriga hinna ja pakkumiste osas, mis ikka uute korterite juurde tehakse. Maakler konsulteeris arendajaga ja saime kõik sobivaks. Notar saatis meile tutvumiseks lepingu, kõik oli ilusti õige ja hea. Tund enne allkirjastamist tuli e-mailile teade, et tehti lepingumuudatused ja meie soovitud tingimusi oli muudetud. Maakler siis seletas kuidas ta mitte midagi meie tingimustest ega kokkulepetest midagi ei tea, ometigi oli ta teinud notarile ju memo mille alusel esimene lepinguversioon koostati. Kuna tolle teemaga oli ka varem nii palju jama olnud, siis olin juba päris tige ja ütlesin, et loobun korterist. Kokkuvõttes lahkus maakler notarist pisar silmas, sest maja esindaja ja maaklerivahelisest vestlusest tundus, et ta pidi meile kokku valetatud vahe ise kinni maksma.
Aa ja siis varasemalt oli veel nii, et tutvuste kaudu kinnisvarabüroos saime teada, et tuleb meile ideaalne korter müüki. Saime kontaktid, maakler lubas, et me oleme esimesed vaatajad jm. Kohale jõudes selgus, et me olime kolmamdad ja esimene oli juba öelnud, et läheb tehingusse. Sellised lood 🙂
marta
Meil on maakleritega olnud väga palju kogemusi. Kui enda kodu ostsime, siis üks maakler peale mitut kohtumist ja e-maile, ei suutnud ikka meile pakkumist saata, unustas ära vms ei viitsinud müüa (muide, üks suur arendus tallinnas). See muutus juba koomiliseks.. ja siis ühe korra saatis ja see oli ka vale korter. Kui kunagi üürisime kortereid, siis oli see jutt koguaeg: pange kohe allkiri alla! muidu on läinud. Koguaeg kiirustasid takka ja me mitte kunagi sellist korterit ei valinud (otsisime pärast otse omanikult). Mõtlesime mehega veel, et kes sellist jama usuks.. siis ühe korra kutsus maakler kokku samal ajal mitu inimest ja palus, et me nüüd üle pakuks üksteist. Me ütlesime, et palun, edu teile pakkumisel 🙂 me lahkume ja need teised (väga noored) hakkasidki pakkuma.. nt. magamistuba oli seal selline, et ma arvasin, et see on garderoob (aknaid ei olnud ja väike). Mul praegu ongi sama suur garderoob enda päris kodus.
M
Meil on vedanud suurepärase maakleriga, kes terve pere on aidanud edukalt ning mitte “röövellikult”. Ei tea, kas julgekski kellegi teise poole enam pöörduda. 😀
Mae
Ei kasutagi enam ammu maaklereid, sest “mis ise tehtud, see hästi tehtud” 🙂 Tõsi, siin on vaks vahet, kas rääkida väikelinna või Tln maakleritest. Väiksemas linnas on nad kuidagi… kahe jalaga maa peal ja jagavad natuke matsu, sellist tehnilist poolt just. Tallinnas on jäänud mulje, et jah, ilmselt on maakler tänu oma tugisüsteemile (büroo, varasemad kontaktid jms) huviliste leidmisel parem, aga huvilist konksu otsas nad hoida ei suuda ja objektil on nad a) suhteliselt kökk-mökk vait või b) ajavad sellist suvalist tühja juttu suust välja, reaalselt olulistele küsimustele vastata ei oska (mis on ka muidugi mõistetav, sest ega nad suudagi kõiki oma portfellis olevaid objekte selgeks “õppida”).