Kivi-paber-käärid

Kivi-paber-käärid

Hiljuti olin olukorras, kus tuli teha vana head kivi-paber-käärid. Mõeldud, tehtud. Kivi-paber-käärid-üks-kaks-kolm. Mina panin käärid, teine paberi ja kolmas lajatas kivi, mis ei olnud eriti kivi moodi. Kuna veel vähem meenutas see kääre või paberit, eeldasin, et see on kivi, aga nalja pärast tegin misasi-see-on-näo.

the-hell-is-that

K: “See on kaev!”

Ma: “Misasi?”

K: “Tead küll, kaev noh.”

Sellele järgnes “loogiline” seletus, kuidas käärid teevad katki paberi, paber katab ära kivi ja kivi kukub kaevu. Milline on kääride ja kaevu suhe, seda ma ei mäleta.

Ma: “Kust kohast tuli sul mõte KAEV panna, ise mõtlesid välja?”

K: “Eiiiii, Pärnus mängitakse nii. Mis sa kuuled esimest korda või?”

Ma: “Jaa! Aga mis pärnakate ja sinu meelest siis selle mängu nimi on?”

K: “Kivi-paber-käärid.”

Ma: “No just! Kivi-paber-käärid, mitte kivi-paber-käärid-eeee..KAEV! Te Pärnus kunagi ei mõelnud, et kui selle mängu nimi on kivi-paber-käärid, siis miks te kaevu lajatate?”

giphy

Loomulikult oli meie vestlus läbi huumoriprisma, mitte tigetsemine, kellel õigus on 😀

Aga no öelge nüüd ausalt – see kaev on nagu okei v? 😀

28 thoughts on “Kivi-paber-käärid

  1. Haaa, meil oli ka kaev jumal teema, Järvamaal oma 20-25 aastat tagasi 🙂 Kolisin Tartusse ja läksin gümnaasiumisse ja mul oli hämming, et neil pole kaevu 😀 Paber katab kaevu, kivi ja käärid kukuvad sisse, käärid lõikavad paberi ning kivi teeb käärid nüriks 😀

  2. Jaa, meil alati kaev mängus olnud, aga ma olen ka Pärnust. 😀 Mängisimegi kivi-käärid-paber-kaev-üks-kaks-kolm. Ja käärid kukuvad ka kaevu. 😀

  3. Esiteks – jagan wtf-emotsiooni. Teiseks – see on ju jumala ebaloogiline, et kaev teeb ära kahele asjale, kui teised ühele.

  4. Hah, meil just oli ükspäev juttu sellest, kuidas erinevates regioonides mängud erinevad. Lapsepõlve linnad mehega 10km vahega ja tema räägib, et neil mängiti lätsu (pole kuulnudki ja arvan, et ta sealtkandist siiski ainus, kes letsu nii nimetab). Teine mäng mida pärnumaal nimetasime tukikaks (tuki-tuki mina prii), nt märjamaa lastega mängides kõlas “uka-uka mina prii”. Mäletan, et lapsepõlves oli ka meil kaev kasutuses pärnu kandis (kivi-käärid-paber-kaev-1 2 3) täiskasvanuna on see kuidagi märkamatult lõpust ära jäänud ja sinu postitus tekitas sellise äratundmisrõõmu.

    1. Misasi see lets on? 😀
      Ma Kohta-Järvelt ja me mängisime tukikat 🙂 Mul nüüd tuli ka palju asju meelde 🙂

          1. Tartus jah trifaa ja kindlasti ka kaev. Ma ka tihti teiste piirkondade sõpradega võrdlen, et mis mängud ja väljendid neil lapsepõlves olid :D.

          2. meie mängisime viljandi maal täksu ja siis tulid linnalapsed (viljandist) 10 km kauguselt ja mängisid lätsu, meie muidugi ei saanud üldse aru, mis mäng see on.

            ja meil oli ka uka uka mina pri 🙂

            aga kaevust pole ma midagi kuulnud

          3. Ma olen mänginud 1. trihvaad 2. tukikat 3. ukat. Selles järjekorras olenevalt kohast, kus elasin 😀 Olustveres oli trihvaa. A letsu ei vä? Kull, noh!

    2. Harjumaal mängisime uka-uka või trifa-trifa (nimetasime trifakaks, mitte trifaaks). Tukikast pole kuulnudki! Veel on erinenud nimed sellel asjal, mida meie nimetasime “ruutu mängimiseks”.

  5. “Suure paugu teoorias” oli kivi, paber, käärid, sisalik, Spock.

    Käärid lõikavad paberit, paber katab kivi, kivi purustab sisaliku, sisalik mürgitab Spocki, Spock lõhub käärid, käärid lõikavad sisaliku pea otsast, sisalik sööb paberi, paber(il teadustöö) tõestab, et Spocki pole olemas, Spock õhib kivi ja kivi, nagu ikka, lõhub käärid.

    Kaevust pole kuulnudki. (Loode-, Lääne- ja Saare-Eesti.)

  6. Kaev (kivi ja käärid kukuvad kaevu, paber katab selle) ja kraan (käärid lähevad rooste, paber liguneb, kivi lõhub selle) ja tuumapomm (hävitab kõik). Võrumaa.😄
    Esimest korda kuulen tukikast ja täksust ja letsust. Teised populaarsed mängud olid ka uka-uka,mädamuna, 4 ruutu, kuningas ja kull. 😀

  7. Meil siin Põlvas ka uka-uka, aga olid ka veel mingid siska ja potska, millest ma sisserändajana aru ei saanud (tulin Järvamaalt}.

  8. Mina olen Tartust pärit ja kivi-paber-käärid asemel hõikasime suu-jee-faa. Mul ei ole õrna aimugi kust selline kombinatsioon pärit on!? 🙂

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *