Nöep sai PÄRIS koju!

Nöep sai PÄRIS koju!

Rõõmus, aga samas ka kurb, kuid Nöep (õigemini Noëp, sest ma ei osanud täppidega e-d enne kirjutada :D) läks täna oma uude koju. Natuke ikka on auk hinges küll. Ma tean, et ma ei kiinduks igasse kassi, aga see kass oli tõesti VAHVA. Sotsiaalne. Üdini positiivne ja äge. Uskuge, kasse saab selliste omadussõnadega nimetada, näiteks kui ma mõtlen oma Jinxy peale, siis äge on ta küll, aga vahva või positiivne? Haa, EI!

Päris mitu huvilist oli, nii et sain isegi valida. Noëp läks minu meelest toredasse peresse, tundusid kohusetundlikud ja hoolivad. Kiisut nägid nad Facebookis, kui nö päris Noëp, kelle järgi kiisu nime sai, tema kuulutust jagas. See oli armas 🙂

Screen Shot 2018-07-30 at 21.54.30
Screenshot Noëpi fännilehelt

Eks mu enda enda kassid täidavad hingeaugu tasapisi jälle ära. Rotike Ruubi ka. See tahab FÜÜSILISELT mu südamesse pugeda, sest ronib igal võimalusel minu või lapse peale ja tahab pluusi kaelusest sisse ronida. Paar korda on tal isegi õnnestunud. Ütleme nii, et rotti pluusi ja minu naha vahelisel alal sibada lasta ei ole võibolla kõige mõnusam ajaveetmisviis, aga talutav. Ja ajab last ja mindki itsitama.

Nüüd on mul kodus AINULT KOLM looma. See on nii vähe ju! Igal juhul sain kolme kassi pidamise kogemuse ja kui kõik kassid omavahel sõbrad oleksid, siis polekski see midagi erakordselt keerulist.

Mõned pildid veel Noëpist 🙂

79EBAB9C-8810-4F4F-8E89-451362703967
Vigurmagaja
A181D92F-BC5F-47DC-8566-A0755F99DBC7
Meritäht
E0B63A7E-FCCB-4313-9A0F-5E4906EE6605
Friskinilt peksa saamise vahepeal 😀

 

4 thoughts on “Nöep sai PÄRIS koju!

  1. Äge!
    See kass tundub olema täiesti minu esimese kassi uuestisünd. 🙂 Nii välimus, iseloom kui ka magamisasendid. 😀
    Kihvatas endalgi.
    Äge, et kass omale kiirelt armastava pere leidis. 🙂

  2. Kahju et ära andsid. Tema oleks olnud sinu hingekass. Kui noortele andsid, jaaaa, kes tundusid hoolivad ja kohusetundlikud, siis kõik oskavad toredust, hoolivust ja kohusetundlikust näidelda. Kahjuks nii see on. Kui lapsi pole ja need alles tulevad, siis jääb see kass igasugu tähelepanust ilma, tavaliselt (mitte alati) lapse sünniga antakse loom ära- “looma-allergia” tekib kohe seoses sellega. Samuti tavapärane on, et unustatakse aknad, rõdud ja uksed lahti, (kassipoeg mahub vabalt kuuest- seitsmest sentimeetrisest avast välja(, kust kass alla kukub ja jäljetult kaob või auto alla jääb. Loodetavasti sa ikka neist asjust rääkisid, enamus inimesi on lihtsalt niivõrd võhikud, nad suudavad eristada koera ja kassi, kuid “kodutöö” on tegemata, eriti kui varem pole kassi olnud. Ise oleks pidanud kassi koju viima. Sa pole varem kassile või koerale kodu otsinud, see on täppisteadus töö. Kui sa vaid teaksid, kui VÄHE on tegelikult HÄID ja loomaomanikke, et neid üleüldse usaldada. Kass võetakse üldjuhul üheks, või paariks kolmeks aastaks, siis tekivad igasugu ületamatud “probleemid”
    Steriliseerimine on kallis, arstil käik on kallis, toidetakse prügitoiduga või pannakse üldse kuuri või lauta elama, kui mingitki elumuutused tekivad. Mul on tõesti kahju et sa loobusid temast. Täit tõde ei saa sa enam iialgi teada, ja see kass jääb sulle aastateks hinge.
    Jaa, alguses esimesed nädalad ja kuud võid küsida kassi kohta ja alguses vastatakse sulle, et kõik on nii tore kõik on nii hästi, aga kui uurid kuidas kassil läheb nii aasta või paari pärast või kolme pärast, siis võib olukord olla hoopis teine ja võid saada shoki. Tavaliselt siis, kui inimes(t)el endal tekib endal mingi muutus. Kui kõik oleksid nii hoolivad ja head kodud, siis Eestis ei oleks mitte ühtegi kodutut looma varjupaikades, turvakodudes, ja tänavatel. Näiteks näitena võin tuua sind ennast. Sina oled väga hea loomaomanik ja sa päriselt ka hoolid ja vastutad. Selliseid inimesi ei ole palju.

    1. Ma lihtsalt sinu enda südamerahuks (kuna paistab päris depressiivne) ütlen:
      – Kass läks peresse, kus on loomadega ja ka kassidega kokkupuude olemas, seega nad teavad, mis tähendab loomaga arsti juures käik või tema toitmine.
      – Kass läks peresse, kus peale suurema lapse, kes on alustanud just iseseisvat elu, kasvab ka üks väiksem erivajadusega laps, kelle eest siiralt hoolitsetakse ning pole mitte mingit põhjust arvata, et sellised hoolivad ja empaatilised inimesed kassi tänavale viskaks.

      Nüüd natuke ebameeldivam pool:
      – Mitte kunagi ei ole elus ühtegi garantiid!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *