Kuigi see küsimus võib kõlada umbes, et miks sa just sellesse mehesse armusid. Okei, sa vastad, et ta on hooliv, hea huumorimeelega, aktiivne, tal on sarnased huvid jne miljon põhjust. Lõpuks ei ole see ikkagi matemaatika, vaid ikkagi keemia. Nii on ka Itaalia armastamisega. Ma võin siin välja tuua kümneid põhjuseid, aga lõppude lõpuks on see suhe minu ja Itaalia vahel midagi sellist, mis lihtsalt tekkis ja kõik. Aga püüan ikkagi ratsionaalselt mõelda ja kirja panna.

  • Itaalias leidub tegevusi absoluutselt igas vanuses pereliikmetele. Kõigile on midagi. Siin on tohutult palju veeparke, teemaparke, erinevaid atraktsioone, baare, kohvikuid, elavat muusikat, terrassi ja basseiniga majutusi, kaubanduskeskuseid, randu, matkaradasid, muuseume, romantilisi külasid, vanu ajaloolisi hooneid, kaljuservi, kirikuid, piknikukohti, saari, ekstreemsoprdivõimalusi, ronimisvõimalusi, väikelastele igasuguseid mängukohti. Sobib just väga hästi perega puhkamiseks, nii väikelastega aga ka suurematega, tuleb lihtsalt uurida piirkondi, kus mida on ja teha valikud.
  • Hea hinnaga ja mugavad otselennud (Ryanair, Easyjet…). Ei taha ära sõnuda, aga mul ei ole kordagi lend ei hilinenud või mingit kammaijaad juhtunud, kõik on ideaalselt sujunud. (Ptüi-ptüi-ptüi). Aga igasugune pisivirin, kuidas keegi eeldas, et kohvreid ei kaaluta ja pidi pärast ülekilode eest kõvasti juurde maksma… Absull ei tekita selline hala mingit kaastunnet. Mul on peaasi, et lend alla ei kuku, 3 tunnisel lennul vinguda istmevahede üle on mu meelest idiootsus. Ok, kui oled 2meetrine  võib olla veidi keerulisem, aga minu meelest saab siis bookida varuväljapääsu juurde koha, kus on hulga rohkem ruumi.
  • Keegi ei tüüta ega taha sulle pähe määrida mõttetut turuliru, 5x kallimalt ebakvaliteetseid kuldehteid, massaaže ja jumal teab mida.
  • Küllaltki lihtne rendiautoga igal pool ringi kimada. Kunagi kuskil nö hirmutati, et Itaalias nii ebamugav sõita ja kitsad tänavad… Te muidu Kalamajas olete sõitnud? Aga teetööde ajal Kalamajas? Aga Kalamajapäevade ajal? Aga siis, kui Salme kultuurikeskuses on parajasti miljoni pealtvaatajaga üritus ning inimesed on autodega ummistanud kõik sealsed lähedalasuvad tänavad. No kui te seda olete kogenud ja külje mõlkimisteta, siis on Itaalia tänavad täiesti kodune värk. Jah, ma ei soovita rentida liinibussi, aga tavaline pereauto on väga okei.
  • Põhimõtteliselt ükskõik, kuhu sa ka ei lähe, seal on ahhetamapanevalt ilus. Ilu on muidugi vaataja silmades, aga ilus loodus on ikkagi ilus loodus. Iseasi, kas sa fännad pigem õitsvaid puid või lumiseid maastikke.
  • Itaalia toit ja Itaalia vein! Kas vajab üldse kommenteerimist? Ma olen totaalne veiniinimene (Mul on vist selle kohta isegi mingi teooria, millest peaks kirjutama. Ei, see ei ole alkohooliku-teooria :D) ja kuigi ma saia ja makarone iga päev kodus ei vitsuta, siis sinimerekarbid ja muud mereannid, lisaks lapse järelejäetud pitsaääred on siin ideaalne kombo.  Mere- või järveäärsed restoranid, kus käib õhtuti sumin, ja teenindajad, kes ei oska üldse inglise keelt 🙂 Nii süüdimatu, aga tore.
  • Leidub sadu ja sadu kohti, mis ei ole ülerahvastatud turistidest ja meile (mulle), maainimestele, südamelähedased.
  • Itaalia mäed ja majakesed, mis mäenõlva trepiastmetena ehitatud on… Lahesopid… Loodus ja kliima on fantastilised.
  • Inimesed on huvitavad – osad tohutult sõbralikud ja teised absoluutselt ükskõiksed. Nad võivad sind poes teenindada sügava tänutunde ja kõrvuni naeratusega ning samas võivad nad sind teenindada ilma otsa vaatamata ja suheldes üle kolme kassa hoopis teise kassapidajaga karjudes ja naerdes. Tsill. Mulle meeldib see viimane variant isegi rohkem, sest mulle absoluutselt ei meeldi võltsnaeratused ja liigne tähelepanu osteldes või restoranides.
  • Inimesed poes ja restoranis või hotellis ei ürita sind igal sammul tõmmata. Loomulikult on sulisid igal pool ja tuleb olla ettevaatlik, aga selline jauramine, kauplemine ja vastik salakavalus, kus kõigile kehtib “best price, my friend, only for you” seda ei ole. (NB! Itaallaste endi rendiaurofirmadega tuleb olla ettevaatlik, neid ma ei soovita ning võtaks kindlasti rahvusvahelise firma. Nagu ma ütlesin, täiesti naiivne ka olla ei saa).
  • Võõrustajatena on itaallased superlahked ja toredad. Mitte sellised “toredad”, nagu räägitakse päris mitme rahva kohta, kus nad võtavad sind niiii suuremeelselt vastu ja kuidas nad armastavad turiste, samas TEGELIKULT üritavad neile konkreetselt s*tta pähe määrida ja igal sammul scam‘ida. Kui me oleme oma Itaalias käikude ajal siin apatmente rentinud, siis võõrustaja tõesti on südamega asja juures, et sul oleks siin kõik super ja kõik olemas, mis vaja. Eile jõudsime näiteks siia uude kohta ja apartmendi omanik kirjutas mulle, et tema ema ja isa tulevad meid sisse laskma, sest ta ise pole sel ajal siin. Ema ja isa olid supernunnud vanakesed, sõnagi inglise keelt ei osanud, mees aga käis ja seletas terve korteri osas, kus ja mis on ning enne ei lahkunud, kui sai teleka (jalgpall!) käima, see natsa jumpsis. Hiljem saatis omanik mulle kirja, et kas kõik ikka korras ja kas olete rahul. No sellised nad on, minul muid kogemusi ei ole nendega!

Ma võiks seda siin jätkata, aga lõpuks on ikka see, et isegi, kui vahepeal käid mujal (mida ma kindlasti teen), siis vana arm ei roosteta 😀 Välja arvatud siis, kui see roostetab ikka täiega, sest oled väga halbu valikuid lolli peaga teinud 😀