Eile tõdesin, et Eurovisionist olen ma nüüd vist välja kasvanud. Kunagi oli see suur asi, meie pere küll vaatas ja sellest on traditsioon kaasa elada külge jäänud. Ei ole ma fänn, kes ette kõik laulud ära kuulab ja ennustustabeleid vahib, aga show‘d olen ikka vaadanud ja vahel isegi mõni lugu on täitsa meeldinud.

See aasta ei viitsinud ma II poolfinaali isegi vaadata ning eile oli mul endine töökaaslane (nüüdseks üks parimaid sõbrannasid) külas ja poole silma-kõrvaga jälgisime mängu. Saime edasi, ei saanud edasi, suva ju tegelt. Saame 6nda koha või saame 8nda koha, suva ju tegelt. Ei meeldi mulle see mõttetu kanakaagutamise võidulugu ja esitlus, aga… suva ju tegelt. Kunagi oli punktiandmise osa kõige põnevam, nüüd see lõplik järjestustabel jätab mind suhteliselt külmaks. Tundub, et ka saatetegijaid, sest punktiandmistabelis puudusid järjekorranumbrid ja selleks, et saada aru, mitmes Eesti on, pidi hakkama ülevalt alla lugema: 1, 2, 3, 4…ahh suva.

Mulle meeldis Austria laul, just laul. Meeldis see aasta ka Portugali laul. Ma isegi ei tea praegu, mitmenda koha nad said. Portugal oli vist kuskil lõpus. Soome loo fenomenist ei saa aru. Nii tüüpiline powertapeet. Ta vist ei saanud ka eriti head kohta, oli seal lõpupool (täpselt ei mäleta).

Panen siia Portugali loo.

Võitja… Iisrael, kelle esineja oli riides nagu jaapanlane ja keda juhatati sisse kui inimest, kes võitleb õiguse eest olla paks (palun ole! Aga maksa oma suhkruhaiguse jms eest hiljem siis ise eks) ja kelle taustatantsijad tegid liigutust, mida me oleme juba kaheaastasest peale lasteaias teinud (tibu-tibu-tibu-tipp-tibu-tibu-tibu-tipp…) ning jälle mingi ma-ei-ole-su-mängukann-sõnum (väga pikalt ei süvenenud, refraanis kordus mingi selline lause). Sellega on nii, et kui sa ei ole kellegi mängukann, siis ÄRA OLE. Kui sul tekib vajadus seda 359 korda korrutada, siis järelikult… Äkki sa ikkagi oled, aga tahaksid MITTE OLLA. Kui annad võimaluse kellelegi üldse nii arvata, siis kõnni minema, mitte ära kana kombel kaaguta, kuidas sa ei ole. Teod, mitte sõnad! Teod! Girlpower lihtsalt ei lähe mulle sellises võtmes peale.

Ilmselt lihtsalt mu elatud aastad hakkavad rolli mängima :D, kaua sa ikka ühte ja sama asja põnevaks saad pidada. Ja Marko Reikop… Ohh, see on nii naljakas. Inimene, kes “Ringvaates” ja ükskõik, kus mujal on täielik staarreporter – ta võib olla ülbe, ta võib olla terav, ta võib olla otsekohene, reageerib kiiresti… Ja siis, kui kommenteerib Eurovisioni, siis ta läheb nii eufooriasse, viskab tohutuid stampväljendeid, naerab nagu 5aastane jne. Müstika (samas natuke armas ka), kuidas inimene nii fännab midagi, et läheb peast kergelt soojaks 😀 Ma ei ütle, et ta midagi valesti teeb, lihtsalt on olemas kaks täiesti erinevat Marko Reikopit. Euro-Marko on lihtsalt nii… Ma ei leia sõnu… 5aastane, kes esimest korda elus hiiglaslikus kommipoes tutvustab oma väiksele 3aastasele õele kõiki erinevaid kommisorte.

giphy