2 läinud, 1 veel
Olen ühe tarkusehamba võrra vaesem. Ka 80 euro võrra. Aga hea tunne – tehtud! Polegi hambaarstiseiklustest viimasel ajal kirjutanud, aga vahepeal jõudsin ühe visiidi veel teha, sest kontrolli käigus selgus, et ühes hambas on auk. Väliselt ei olnud näha, aga röntgen näitas. Ühe korraga tehti korda, sest juures põletikku õnneks ei olnud. Arve: 150 eurot. Mingi ulatuslik blaa blaa blaa taastamine. Tegelikult oli auguke ka targusehambasse end sisse söönud ja see hammas kuulutati eemaldamisele.
Kaua ma seda edasi lükkan, mõtlesin, ja helistasin lõpuks, et aega saada. Sain juba järgmise päeva hommikuks. Loomulikult jõudsin ma vahepeal ka erinevaid asju googeldada. Kuskilt foorumist tuli välja, et inimesel tõmmati samuti ülemine tarkusehammas välja ning kuna luu oli nii õhuke, siis tekkis sinna luusse miski auk. Selline, et kui ninast hingad, käib sealt august õhk läbi. Või kui nuuskad, siis võib vereklompe tollest august suhu visata. Ärge küsige, kuidas see võimalik on, aga tuleb välja, et mingid sellised komplikatsioonid on tõepoolest olemas. Harva, ent olemas.
Hoidsin pöialt, et ma see “eriline” pole. Olete tähele pannud, et kui inimestel on mingid sellised võimalused, et 90% võimalik terveks saada ja 10% mingi täbaram olukord, siis on see nagu hea uudis, sest tõenäoliselt saadakse terveks. Aga kui ostad lotopileti ja su võimalus 250 000 eurot võita on mingi 0,00000000000001%, siis loodad sa kuni lõpuni, et sina oled see eriline.
Lugesin omale määratud hambakangutaja-arsti kohta, et ta on selline nii ja naa. Ei hellita väga, aga osad kiitsid, et hea konkreetne arst. Teised kurtsid, et hoolimatu. Loomulikult oleks hea tunne arsti kohta lugeda vaid supermegapositiivseid arvustusi, aga samas ma ei heitnud meelt, sest inimesed on nii erinevad ning mõni, kes teda hoolimatuks nimetas, ootas võibolla, et arst tal kõikse aeg ka pead silitab, pai teeb ja näiteks karumõmm-mõmm-mõmm laulab. Minu taktika oli, et ütlen kohe arstile, et ma täiega kardan ning kuidas siis ikka inimlikult võimalik on, et arst minu tundeid täielikult eirab, madalat nõianaeru naerab ja süsti meelega valesse kohta teeb.
Õde andis stressipallid pihku. Ma ei nutnud (nagu eelmine kord), aga pisarad valgusid ikka silmanurkadest alla. Arst oli väga ettevaatlik ja sõbralik ning süstid läksid kenasti. Järksu tunnen, kuidas kurgulagi just sealt kurgu poolt paksuks muutuma hakkab. Jõudsin korra mõelda, et no selge, nüüd mul on mingi allergia ja mu hingamisteed paistetavad kohe kinni.
Mina: “Kas nii peabki olema, et mul kurgulagi muutub paksuks, nagu hakkaks…”
Õde katkestab mind: “Nagu hakkaksite lämbuma? Jaa-jaa, nii peabki olema!”
Mina:
Õde: “Rahunege, õhk käib läbi ja te saate tegelikult neelata!”.
Aa, okei, see lihtsalt on lämbumise TUNNE. Mitte lämbumine. Huuuh!
No ja vups ning hammas oli väljas, vastupidiselt sellele, kus mul tund aega kangutati tükkidena ühte välja (see polnud arsti süü, lihtsalt raske juhtum). Nagu vana perv muiste, palusin ma pärast ka hammast näha. See oli üüratu. Ja rõve. Kuidas inimestel ikkagi nii koledad asjad nagu hambad suus on?!
Lapsel tuli ka eile hammas ära ja öösel käis hambahaldjas. Oleks pidanud ka oma hamba koju kaasa võtma ja padja alla panema, ainult, et see oli nii suur, et ma ei oleks saanud normaalselt magada.
Foto: pexels.com
It may seem like I'm doing nothing, but in my head, I'm actually quite busy.
triin@ebaparlikarp.ee
Liisu
Mul on välja tõmmatud kolm tarkusehammast, neljas pole veel miskipärast igemest väljagi tulnud, ilmselt kardab:D Kaks tarkusehammast eemaldati Kaarlis, ühe neist dr. Marandi. Hammas oli suus viltu, teiste hammaste suhtes vaenulik ja muud sellised asjad:P Väljatõmbamine oli vaevaline ja taastumine õudne. Kui süsti mõju kadus, siis tekkis üle mõistuse pöörane valu. Arst ei teinud midagi valesti, aga see loll hammas noh. Läksin rampsi õppima, seal nutsin natuke vetsus, siis jooksin suure häälega nuttes lähimasse apteeki valuvaigistit ostma. Õhtul oli põsk paistes+palavik. Ma ei saagi enam edasi kirjutada, kõik tuleb nii eredalt meelde, et kardan fantoomvalu tekkimist:P
P.S. Olen 34-aastane, viimased 15 a hambaarstil käinud suht regulaarselt, ei julge arvutama hakatagi:P
ebaparlikarp
Mul kirjutas Marandi ka kohe antibiotsid, taastumine oli mul ka jube valus. Aga täna välja võetud hamba haav ei tee üldse valu.
Kati
Ülemised – vähemalt nii räägiti mulle – tulevadki kergemalt, sest seal on palju vähem “jõudu” neid hambaid kinni hoidmas. Esiteks olla luu peenem ja kergemalt kinni (siit ka see augu-teema, millest mulle ka hiljem räägiti – mina pidin veel veel suu õhku täis tõmbama, kinni hoidma ja üritama õhku ninast välja puhuda – pidi näitama, et kas hamba eemaldamisega tekkis suu ja põskkoopa vahel ava või ei), teisalt pidid hambad üleval liikuma rohkem kui all.
Mina lugesin ka õudusjutte, kuidas näiteks on võimalik eemaldamisel ülalõualuu pooleks murda suure hooga (sest noh, ikka see väiksem ja kergem luu, eksole), aga õnneks oli hea käega kirurg – mitte midagi ei juhtunud.
Kus sa oma auguga muidu käisid? Ma vist pean ka minema ja otsin parasjagu uut arsti – ma samasugune õrnake arstide suhtes nagu paljud teised.
ebaparlikarp
Praegu käisin eemaldamas Kaarlis hambaarst dr. Jazõkova juures. Aga ta ei ole kirurg, vähemalt kodulehel on ta märgitud lihtsalt hambaarsiks. Aga selle keerulise hambaga käisin samuti Kaarlis, aga dr. Marandi juures, tema on kirurg ja teda julgen küll soovitada hammaste väljatõmbamisel. Aukude parandamist ma ei karda absoluutselt ja mul jumala suva, kes arst on, seega ma seda ei oska niimoodi soovitada, mulle sobivad kõik
Mae
A võiks ju olla, et mida suurem hammas, seda kopsakam saak hambahaldjalt
Selles valguses oleks ikka pidanud vist padja alla lükkama 
ebaparlikarp
Ma oleks rikkaks saanud