Nii mõnigi tuntud ja ka austatud inimene on täna öelnud Ojasoo EV100 etenduse kohta, et ei saanud sellest aru. Tavaliselt, kui keegi teeb suurt kunsti või “suurt kunsti”, aga inimesed seda ei mõista, ei julgeta välja öelda, sest – loll oled siis järelikult. Inimene, kes on varasemalt teinud midagi head ja lausa mitu korda, võib ükshetk lihtsalt purki s*ttuda ning rahvas vaatab, et kui SEE vend SELLISE asja tegi, siis järelikult peab hea asi olema. Sügav! Kõrgem kunst!

Ma kaldun arvama, et seekord s*tuti purki. Ja mingis olukorras on see ju isegi okei, näiteks kui sa pead minema arstile väljaheiteproovi viima. Aga praegu oli vist natuke vale koht ja mulle tundub, et inimesed ei karda enam lolliks jääda ja ütlevad selle välja. See, kui keegi on võitnud Euroopa teatri auhindu või teinud legendaarseid etendusi siin meil kodumaal, ei oma nii palju krediiti, et vabariigi aastapäeval kooliteatrit teha.

Kõrgemast kunstist ei peagi aru saama? Aga Vabariigi 100ndal sünnipäeval ju võiks. Ei, ma ei mõtle, et Eesti 100 peol peaks mingi rahvabänd, Termikas või Smilers, esinema, aga samas teha mingi arusaamatu asi 300 000 euro eest ja pärast IGAKS JUHUKS kohe Tõnis Mägi otsa tõmmata, et äkki siis leevendab veidi…

NO99 näitleja Rasmus Kaljujärv on pidanud teatri edu põhjuseks seda, et nad on alati teinud seda nii, nagu neile endale meeldib. Seekord oleks võinud teha midagi, mis teistele ka meeldib.

Foto: pexels.com