– Kas sulle meeldivad lapsed?

– Mismõttes?

– Lapsed noh, üleüldse. Meeldivad nad sulle?

Olete mõelnud? Miks mulle peaksid kõik lapsed meeldima? Mulle meeldivad need lapsed, kes on ägedad ja toredad. Sama on inimestega. Ei meeldi mulle kõik inimesed. Ei meeldi mulle kõik raamatud. Nii et sellist ühtekuulvustunnet ei tunne ma ei kõigi emadega, ei kõigi ametivendadega, ei kõigi blogijatega, kõigi eestlastega ega kõigi naistega. Ei, ma ei pea ühte hoidma vaid seepärast, et meil on sama amet, või seepärast, et oleme samast soost.

“Me, naised, peame kokku hoidma!” Unustage ära!

Eriti, kui ma loen, kuidas mingi naine – Eesti bikiniifitness – jagab Instagramis “vaimukat ilunippi”:

“Lae üles pilt, kus põhifookus on su piimadel ja usu mind, võid isegi silmad värvimata jätta, kedagi ei koti…” (LINK).

Piimadel? Vabandust, misasjadel? PIIMADEL? Ilunipp? Ja Delfi sporditoimetus peab seda ka vaimukaks?

Ja siis me imestame, miks küll osa mehi peavad naisi (kellega ma peaks nagu mingites olukordades ühte hoidma?) hmm… piimariiuliks? Objektiks? Ma saan aru, et see, kui keegi natuke paljastavamalt ringi käib, ei tähenda, et mees võib tänaval kannist krabada. Ei! Aga samas miks naised meelega provotseerivad?

Nii nagu leidub neid naisi, kelle põhifookus elus on “piimadel”. Nii leidub ka mehi, kelle põhifookus on “piimadel”. Lihtsalt ideaalis võiks olla nii, et need tüübid vaid omavahel oma piimu fokusseerivad ning normaalsed inimesed mängust välja jätavad.