Käisin täna Niine Nahakliinikus niite eemaldamas. Haavad olevat hästi paranenud. SIIN kirjutasin, kuidas ma käisin seal kahte nahakasvajat näost lõikamas. Ei olnud mingid halvad asjad ega sünnimärgid, aga olid ikkagi kasvajad, st et kasvavad koguaeg suuremaks, ja parem eemaldada sellised punnikesed nahalt varem, siis jäävad väiksemad armid. Kes see ikka arminägu vabatahtlikult olla tahaks. Ostsin ka väikse tuubikese armikreemi. Nädala aja pärast võib seda määrima hakata.

Peale selle sain täna lõpuks lahti ka suus olevatest traatidest, mille teravad otsad mulle põske turritasid. Täielik frustratsioon oli vahepeal, need olid tõesti nii valusad, põsk oli lõhki. Traate oli vaja selleks, et pärast luu suurdamist auguke kinni tõmmata. Arst ütles, et kahjuks head lahendust polegi neile “niitidele”. On pehmemad ka olemas, aga need nö koguvad toitu, ja teine variant ongi nagu traadid. Ma ei saa aru, me ehitame pilvelõhkujaid, siirdame südameid ja lendame lennukitega, aga suhu pole normaalseid õmblusniite leiutatud?! Tunne on, nagu keegi nõelus mu elektrijuhtmetega kokku. Aga see ei ole veel kõik. Peale selle, et mul pool lõuga üles paistetas, nagu ma kannaks põses kolme barbarissilutsukat, tekkis mulle lõuale üüratu sinikas. No ikka üüratu. Praegu on see juba mõnus tumekollane-lilla. Kuidagi nii hea oli täna kõigist niitidest ja plaastritest oma näes vabaneda!

Aga kui ohvritest juba rääkisime, räägime ilust ka! Kui ma Niine Nahakliinikus nende kasvajatekestega käisin, uurisin ka süstide kohta. Mul nimelt nats häiris enda kurjuse korts. Ei ta pole mingi massiivne vagu (vaod) keset silmi nagu Värnikul, aga natsa midagi on. Mõtlesin, et kui juba, siis juba, ja visake sinna veits midagi sisse. Kurjusekortsu saab täitesüstiga siluda küll. Arst ütles, et ühest ampullist jääb pärast kurjusekortsu silumist veel alles ja selle ta soovitas panna mulle suujoontele. Ei, mitte huulde, aga neile joonele kahel pool suud, mis ninast alla lõua poole kulgevad ja naeratades tekivad. Mul on seal õrnad jooned ka ilma naeratamiseta. Geenid. (Ma siiski ei täitnud end nende süstidega). AGA.. Arst ütles, et ta üldse ei näe selles kurjusekortsus nii suurt probleemi, see pidavat mul täiesti okei olema, aga otsmiku kortsud olevat murekoht. Sinna aga täiteüste ei tehta. Sinna käib kurikuulus BOTOX! Täitesüstid pole seal piirkonnas efektiivsed.

Kui aga täitesüstid on suhteliselt süütud niisutajad, siis botox ju halvab lihast. Tsiteerin Niine Nahakliiniku kodulehelt:

“Botulismitoksiin on bakteri Clostridium botulinum poolt toodetav bioloogiline neurotoksiin (närvimürk), mis põhjustab lihaste halvatuse. /—/ Esteetilises meditsiinis kasutatakse A-tüübi botulismitoksiini (Botox, Dysport). Tüüpilisemateks kasutuspiirkondadeks on nägu ja kael, kus miimiliste lihaste toonuse vähendamise ja lõdvestumisega saavutatakse nahakortsude silenemine.”

Tundub ikka hulga räigem asi, kui hüaluroonhappe geel, mis suurendab naha niiskusesisaldust (ehk tavaline täiteüst). Esimene asi, mis ma mõtlesin, oli, et no tulevikus. Hea ju mõelda, et kui 40 või 45 saan, siis on olemas selline väike tuuninguvõimalus. Samas räägin mõne teise inimesega, kes pole ise mingi Mickey Rourke välimuselt*, ja mõni ütleb, aga no miks mitte. Siiski, mind tegelikult ei häiri VEEL üksi oma korts, mul tõesti pole üldse midagi hullu. Aga pigem on põnevus, et kui selline võimalus juba on, siis miks mitte proovida. Ega see tulemus eluaegne ju niikuinii ei ole.

Kas olete mõelnud täitesüstide/botoxi peale kas või tuleviku võtmes või äkki on isegi kogemust? 🙂

*Pildil on Mickey Rourke noorena. Googeldage ise tema praegust välimust.