Kerjamine kerjamiseks, aga…

Kerjamine kerjamiseks, aga…

Mul ei ole annetuste (raha) kogumise ehk rahvakeeli kerjamise vastu mitte midagi. Seni, kui nö kerjatakse ausal teel ja sellega ei kahjustata ega kasutata ära kedagi teist.

Kui ma näen tänaval tavalist kerjust, kes istub maas, müts ees ja ootab, et keegi sinna mündi viskaks, siis okei – põhimõtteliselt las ta olla. Kui ta aga maskeerib endal käed ja jalad kipsi ning üritab sellega tekitada inimestes suuremat kahjutunnet, siis see ei ole aus mäng.

Kui keegi teeb korjanduse oma vähihaige lapse või ema aitamiseks, pole mul vähimatki halba selle kohta öelda. Kui see laps või ema aga tegelikult ei ole vähihaige, siis on see korjandus alatu pettus.

Kui keegi teeb üleskutse “Palun annetage mulle maja ehituseks raha, sest ma olen üksikema ja mul jääb endal lihtsalt 30 tonni puudu”, siis mulle tundub, et minusse see ei puutu ja kui keegi tahabki sellise põhjuse peale annetada, siis jumala eest. Mina kade ei ole. Aga kui keegi kirjutab sarnase kirja, aga mitte iseenda nime alt, vaid oma alaealise väikelapse nime alt, kes ise maailma veel absoluutselt ei adu, siis see on lapse ära kasutamine ning seda saab teha vaid aferist, õnnekütt. Oleks Oliver ise ilma igasuguse abita kirjutanud vigases kirjas (eeldan, et ta ei oska veel kirjutada, sest tegu pole ju mingi lapsgeeniusega vaid lihtsalt väikse poisiga, kellele meeldib esineda) paarilauselise üleskutse, umbes et:

TEATAANNE! PALUN AITAKE MUL EMA JAOKS RAHA KOKUDA ET TA SAAKS LÕPUKS OMA UNISTUSTE MAIA. TA ON PARIM EMME JA SOVIN TETA AIATATA! TEIE OLIVER.

Siis oleks kõik heldinult hirvesilmadega seda kirja lugenud ja ohanud: “Issand, kui nunnu poiss!” Muidugi oleks omaette küsimus, kuidas selline tekst kuhugi sotsiaalmeediasse üldse üles saaks, sest laps vist ise ei halda neid lehekülgi veel, aga see on juba teine teema.

Tõsi, aferistisüüdistus on päris otsekohene. Aga olles lugenud ka seda pöördumist, ei tunne ma mingit süümepiina oma väljaütlemises ja arvamuses. Asi ei ole kerjamises, asi on selles, et üks suur mull ootamatult lõhkes. See mull, kus suur osa jälle arvas, et inimesed on (oma fassaadi taga) ikka nii õilsad ja ilusad ja head.

Foto: pexels.com

 

 

19 thoughts on “Kerjamine kerjamiseks, aga…

  1. Kui Oliveri ema oleks selle rahaga pärast puhkusele üksi sõitnud- see oleks pettus.
    Ma ei anneta, aga mul ei tekita see ka negatiivseid emotsioone. Natuke kahju isegi, et inimesed nii halvustavad on.
    Oliveril oleks kindlasti hea meel emaga kenas kodus elada.

    1. Olen absoluutselt nõus, et see ei olnud pettus. Kirjutasin, et mul ei ole annetuste kogumise vastu mitte midagi, seni, kuni A) kerjatakse ausal teel ja B) sellega ei kahjustata teisi ega C) kasutata ära kedagi teist. Kolm punkti. Oliveri keiss on punkt C ehk kasutatakse ära alaealist last vahendina. Ma ei ole kuskil kirjutanud, et see oli pettus.

  2. Mul tekib siin blogis kergelt bipolaarse tunne, sest umbes poolte postituste peale tahaks öelda, et wtf, aga teine pool on jälle need, kus noogutan algusest lõpuni kaasa. Oliveri teema on see viimane.
    Lisaks see, et poisi ema kasutab teda igal pool räigelt ära. Lapsel tuleks lasta laps olla, kuuldavasti esineb Oliver aga isegi firmapidudel. See pole normaalne. Kõige hullem on asja juures see, et tegu on kindlasti vahva väikemehega, aga ta on üldjoontes siiski tavaline laps. Päris ränk pauk saab see ükskord olema talle endale, kui selgub, et kogu tema erilisus seisneb suures osas selles, et tal on keskmisest rohkem esinemisjulgust ja see ongi kõik.

  3. Lugesin seda viidatud artiklit ja mõtlesin, et järjekordne näide, kuidas lapsi oma isiklikes huvides ära kasutatakse. Teisalt, egas küsija suu pihta ei lööda ja emotsioonid hakkasid minus lainetama just ärakasutamise vaatest.

    Teate mõnda last, kes ei sooviks koos oma vanematega ilusas ja heas kodus elada? Kõik ei ole Oliverid. Ja kõigil sellistel Oliveridel ei ole nii ettevõtlikke pereliikmeid, kes nunnumeetri rahaks suudaksid konvertida.

    Kuskilt jookseb piir, mida ületades muutub inimene alatuks. ja lapse ärakasutamine on alatus. nii vanema kui vanemate pereliikmete poolt. Oliverid ei adu, mis nende siiraste soovide või ütlemiste taga on. Küll aga oskavad selle enda kasuks täiskasvanud pöörata ja hiljem malbelt naeratades öelda, et oi, tegelikult ma ainult edastasin lapse soovi, ega mina ise ei taha ju midagi…sick!

    Vähe positiivsemat fooni ikka ka: Ebapärlikarp ja lugejad: Head ja Helget alanud aastat!

  4. Mina saan aru, et tal juba on ilus maja koduks. Ema tahab lihtsalt veel ühte maja, et praegune kodu vanemale pojale jääks. Uus maja jääks siis tulevikys Oliverile. Aga miks tütred ilma majata jätta? 😀

  5. Kui sellel emmel oli mingit ütlemist eesti rahva tegeliku pale kohta, siis mulle küll meeldib see, mis taaskord kinnitust saanud – et meie inimestes on parajalt elutervet skepsist ja osatakse säilitada kriitiline meel ka niisuguste nunnult serveeritud hädapalvekeste suhtes. See on hea omadus. Ja samas on ju kasvõi viimased ajad tõestanud, et tõeliste abivajajate puhul (nagu Annabel, Uudelepp) ollakse vägagi helded ja toetavad.

  6. Ma ei tea, kes on Oliver ja mis jura on Väikesed Hiiglased, kuid mujal maailmas on selline rahanurumine juba väga massiliselt levinud. Igasugused gofundme ja muud analoogsed kerjamis, vabandust, annetusportaalid on taoliseid nutulugusid täis. Ja lapsi on hea ära kasutada, sest osadel tädikestel läheb ikka meel haledaks, isegi kui teavad, et tegelikult on asja taga ahne lapsevanem. Üllatav on vaid see, et taoline asi varem Eestisse jõudnud pole, kuigi kui esimene valusalt vastu näppe sai, siis ehk järgmist tuleb veidi kauem oodata.

    1. Ma olen näinud Väikeseid Hiiglasi paar korda ja mitte ka päris otsast lõpuni ja seda ka tänu suurele haipimisele ja mingile nunnule andekale Oliverile. Ma vist olen ainuke inimene eestlaste seas kes ei saa selle poisi fenomenist aru, sest mind lihtsalt ei ajanud naerma . Ma vaatasin seda saadet jumala tuimalt. Minu arvates üks lihtsalt armas laps kõikide teiste seas ja eks ta ongi tehtud mingiks kaubamärgiks. Kuid jah eks see on iga inimese vaba valik kellele ja millise palve peale annetab.

  7. Parandage mind, kui ma eksin, aga kas ta/nad juba kingiks tutikat autot ei saand? Asi see siis veel juurde küsida? Äkki antakse. 😀

    Muidu üleüldiselt, nagu selliste palvete puhul ikka, vaba valik, kas tahad annetada ja toetada või mitte. Ilmselt oleks ilma kärata kriitiline hulk toetajaid kokku tulnud ja olekski olemas. Vb tuleb nüüdki. Mina end sellest eriti puudutatuna ei tunne. Vaba valik ikkagi.

  8. Ahnusel pole piire: maja olemas, auto ka, elujärje üle ei saa kurta, aga tahaks veel ühte maja!
    Minust läks see hiiglaste saade koos Oliveriga kauge kaarega mööda, nägin ühest saatest vilksamisi mingit lõiku. Ei arvanud Oliveri teiste jutule vahelesegamisest ja valjuhäälsusest suurt midagi. Võimalik, et minu huumorisoon on vildakas 😀 Aga ei oska öelda, kui imeliseks ta ema (jt pereliikmed) teda peavad, et sellisel määral ja moel turundada ja müüa soovivad. Aga kuna see Oliveri ema juba eestlaslikkusele rõhuma hakkas, siis see pole tõesti saladus, et raha ei haise.

  9. Me toetame Lineaga üsna palju erinevaid heategevus projekte. Näiteks Kingitud Elu ja Kiusamisvaba Kool on väga vajalikud fondid ja me meeleldi levitame nende kohta sõna.
    Hiljuti aga kirjutas meile inimene, kes soovis abi oma vähihaige lapse raviks ja autoremondiks, et last sõidutada jne. Me esimese hooga tahtsime juba kogu oma raha neile saata aga midagi kuidagi kripeldas. Guugeldamine aitas – see pere on oma lapse tervise peal lihtsalt liugu lasknud ja juba mitmeid aastaid küsinud annetusi. Isegi ühes saates oli juttu sellest.
    Niiii vale. Nii-niiii vale. Nii et tegelikult ei pane mind sellised Oliveri emad enam kahjuks üldse imestama.
    Ja heategevuse puhul – usalda aga kontrolli.

  10. Hea teemapüstitus. Jäi mulle ka silma ning tekitas üsna samu mõtteid. Täna lugesin ka seda Heli Künnapase postitust ning imestasin üsna sarnaste väljaütlemiste üle, mis sul järgmises postituses välja toodud.

    Kurb on see, et ei need telesaadete loojad (ja eks see ei olegi nii otseselt ju nende asi) kui ka lapsevanemad ei mõtle sellele, et kuidas see kõik tegelikult lapsi endeid mõjutab.

    Ilusat uut aastat!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *