Järg eilsele postitusele, kus kommenteerisin I poolfinaali lugusid. Kuulasin SIIT.

1. Eliis Pärna ja Gerli Padar “Sky”

Igav. Ilus, aga igav. Kogu aeg ootan, et lugu lõpuks käima läheb. Aga ei lähegi. Ikka väga igav.

2. Evestus “Welcome To My World”

Jälle igav. Teistmoodi igav. Peaks olema alternatiivne ja raju, aga ei ole.

3. Frankie Animal “(Can’t Keep Calling) Misty”

Frankie Animaliga on mul olnud selline suhe, et VÄGA meeldib… KUI mängib taustaks 😀 Mitte nii, et vot nüüd naudingi seda bändi. Üksi justkui ei mängi nende lood ja laulja end suureks. Sobibki ideaalselt kuhugi mõnusasse kiiksuga lokaali elavaks muusikaks, aga samas ei paista odav. Ei ole nö odav laevamuusika. Mulle tundub, et selle looga on täpselt sama asi. Võiksid edasi saada küll.

Girls In Pearls “Spellbound”

Soundid on väga mõnusad ja minulikud. Peab mitu korda kuulama, et aru saada, kas on uimane või mitte. Pigem on. Sobiks jälle pigem kuhugi taustaks.

Indrek Ventmann “Tempel”

Tsau Siim! 😀 Krt, jälle pean erapooletu olema või?! “Siin on minu tempel, mandala maalingud”? “Mmmm… Meeeee, oleme HELBED”? 😀 Helbed??? 😀 Kuulen ma ikka õigesti? Pagan, see laul on nii naljakas. Sama naljakas nagu mingi “Parmupillihullus”. Jääb kummitama nagu Hispaania tüdruk… No ma ei tea, võtan seda vist mõnusa huumorina ja pöialt hoian neile ikka!

Karl-Kristjan & Karl Killing (ft. WATEVA) “Young”

Tüüpiline poistebänd. Nunnudele tüdrukutele siis ka midagi. Lustakad soundid. Liiga lihtne. Liiga! Lausa naiivne! Edasi vast saab! Karl-Kristjan ju! Ja 12aastased hääletajad.

Marju Länik “Täna otsuseid ei tee”

Haletsussissepääs? Vanadele inimestele ka midagi? Jälle suurema publiku kaasamise üritus? Ivo Linna eelmise aasta laul polnud suurem asi, aga tegemist oli IVO LINNAGA, tüüp oli lihtsalt nii tsill ja äge, et suva, mis ta laulis. Aga Marju kipras huuled… EI!

Metsakutsu “Koplifornia”

Räpp murrab jõuliselt Eesti mainstream muusikasse! Noortel on palju öelda ja vajavad väljundit. Räpisõnad tulevad kuskilt sügavalt ja puudutavad ühiskonda, mitte lihtsalt kõikehõlmavat ja määratlemata armastust. (Beibeee, beibeee, beibeee, uuuuu!) Jälle huvitav, paneb kuulama, mis siis seekord öelda on. “See on päris Eesti, mitte rabapilt!” Mitte, et ma ise väga suur räpihunt oleks või et sõnumiga kohe nõus olen, aga seda lugu ei naeruväärista ma kohe kindlasti. Omas kontekstis ju täitsa ok. Olen pigem selle räpiloo poolt kui selle esimese poolfinaali oma poolt.

Nika “Knock Knock”

Kift hääl. Algus on paljutõotav, kuid keskelt keerab veidi ära. Meenutab Jamiroquai suht uut singlit “Automatum” kohati. Mingid kohad ja üleminekud on sarnased, aga muidu hoopis teine laul muidugi. Väga oleneb lavalisest esitusest, kas kisub pubekaks või veab kuidagi omamoodi välja. Kuna see poolfinaal on väga nõrk, nõrgem kui esimene, siis äkki on tal isegi mingi šanss.

Rolf Roosalu “Show A Little Love”

Ohh, see Rolfi hääl on nii ROLF 😀 Selles laulus veel kuidagi eriti! Pakun, et kõige eurolikum lugu kogu võistluse peale, samas väga disko. Scissor Sisters 😉 Saab edasi!

Kokkuvõttes olen ma II poolfinaalis pettunud. Võta üks ja viska teist.

Foto: pixabay.com