1000 embrüot või 5aastane laps?
Mingi aeg tagasi avastasin sarja “The Handmaid’s Tale”. Eks ma avastasin selle siis, kui see jooksma hakkas ja paljud sellest rääkisid kui millestki väga šokeerivast. Mina aga olin Margaret Atwoodi “Teenijanna lugu” lugenud juba 10 aastat tagasi ning minu jaoks polnud teema enam ei uudne ega ka šokeeriv. Vana teema! Mulle ei meeldinud ka sarja peategelane, näitleja Elisabeth Moss. On teine kuidagi lühikese kaelaga ja.. vastumeelne. Peale selle on mul miski värk, et kui olen juba raamatut lugenud, ei viitsi filmi vaadata, ning kui olen filmi näinud, ei viitsi sellest raamatut lugeda. Võibolla väikeste eranditega, aga üldjuhul ei taha ma kaks korda sama asja nämmutada ning minus ei tekita uudishimu, et kumb oli parem, kas film või raamat. Raamat. Pea alati raamat!
Aga üks hetk ikkagi tekkis huvi, ma ei mäleta, kuidas… Lugesin sarja arvustusi ja sisu uuesti ning mõistsin, et see teema on toodud TÄNAPÄEVA. Tulevikudüstoopiaga on mul hoopis teine suhe ja hakkas huvitama, kuidas see kõik lahendatud on? Kuidas on võimalik, et 21. sajandil, riigis, kus kõigil on õigused ja kõik on võrdsed, saab juhtuda nii, et naised on vägivaldselt allutatud meestele ja neist on tehtud sünnitusmasinad? Kes vastu hakkab, hukatakse ja tõmmatakse oksa kõigile hoiatuseks. Kuidas ühiskond sinna jõudis?
Esimene osa ei üllatunud. Teine osa tõmbas rohkem ja kolmandast osast alates olin ma sõltlane, kes järas oma sõnu – see peategelane, see näitleja, ta on lihtsalt fantastiline. Imetabane. Olenemata oma lühikesest kaelast.
Jabur on see, et ma ei tahtnud absoluutselt rääkida tollest sarjast ega kaelade pikkustest. Aga iga kord, kui ma seda sarja neelasin, seda poliitilist korda ahastusega vaatasin… Meenus mulle EKRE! Aju on üks huvitav asi. Loob seoseid.
Ja veel jaburam on see, et isegi sellest ei tahtnud ma kirjutada, vaid hoopis ühest Delfi artiklist (“Vastuseks Martin Helmele: enne abortidele piirangute kehtestamist palun vasta ühele küsimusele ausalt ja keerutamata”), mis juba paar päeva vana, aga mis mu pähe vinduma jäi. Artiklist, kus tsiteeriti ja noogutati kaasa kirjanik Patrick S. Tomlinsonile, kes väidetavalt abordivastaste suud lukku paneb ning soovitab sama taktikat kasutada ka kõigil teistel.
NB! Olgu siinkohal mainitud, et ma igal juhul olen selle poolt, et naine peab saama ise otsustada, mida oma kehaga teha, ja ma ei kirjutaks iialgi alla sellele, et abordid keelustataks! (Igaks juhuks ka ütlen, et mängus ei ole mingi omakasu, sest ise ei ole ma iialgi aborti teinud). See kõik hakkab meenutama natuke toda sarja, millest ma üleval pool rääkisin. Küll aga ma arvan, et nii nagu igasugustes aruteludes võiks mitte p*ska ajada, nii ka abordi teemal.
Mis siis olevat see kurikuulus küsimus, millel on vaid üks õige vastus ja millele abordivastased ei taha vastata, sest see vastus tõmbaks vee peale kogu nende argumentidele? Tsiteerin:
Ja küsimus on selline: Sa oled viljatusravikliinikus. Miks sa seal oled, pole hetkel oluline. Tähtis on see, et tuletõrjealarm läheb käima. Sa hakkad väljapääsupoole jooksma ning kuuled ühe ukse taga lapse nuttu. Avad ukse ja leiad toast viieaastase lapse, kes meeleheitlikult nutab ja abi palub. Laps on toa ühes nurgas. Teises nurgas on kast, mille sees on 1000 elujõulist embrüot. Suitsu imbub sisse, hakkad lämbuma… ja pead tegema valiku. Sa võtad kaasa kas lapse või kasti embrüotega, mõlemaid ei jõua päästa, sest enne sa lämbud. Kas sa päästad A) viieaastase lapse või B) 1000 embrüot? Varianti C ei ole, C tähendab, et te kõik surete.
Ilmselt iga inimene saab aru, et inimlik ja õige ongi variant A. Olleski reaalselt selles olukorras ei teki isegi mingit kaalumismomenti. Sa päästad 5aastase lapse. Punkt! Küll aga ei mahu minu pähe, kuidas see vastus tõmbab vee peale abordivastaste argumentidele. Ma mõistan, et näide peaks tõestama, et 5aastane laps ja 1000 embrüot (või 1 embrüo) ei ole võrdsed. Aga kui selle näite juures on valida vaid ÜKS variant, mille valides TEINE hukkub, siis abordi keelustamisega (kordan, ma ei ole selle poolt!) ei hukku kõik 5aastased! Päris elus ei pea me valima loodete ja “päris valmis” laste vahel! See näide lihtsalt ei päde. Olenemata sellest, et ma ise judistan nii Martin kui ka Mart Helme sõnavõttude peale.
Ma olen hakanud täheldama, et viimasel ajal ongi uus normaalsus tuua näiteid, mis absoluutselt ei ole võrreldavad, ja seega ei päde. Keegi toob mingile olukorrale näitena enda meelest sarnase olukorra, aga olukorrad EI OLE võrreldavad. Aga ikka kõik võrdlevad. Kui situatsioonid ei ole võrreldavad ja on kaks täiesti erinevat asja, siis nii ongi. Ei päde!
Päise foto: www.thesun.co.uk
Rents
Üks sari, mis mulle täiega meeldib, kuigi raamat ammu loetud, on “American Gods”. Soovitan soojalt.
Päevalilleke
Vaatasin eile õhtul+öösel kogu sarja ära ja no täiesti pekkis, ma olin kogu esimese osa väga šokeeritud reaalselt…annab ikka kõvasti mõtteainet ja uus hooaeg võiks juba tullla.
ebaparlikarp
Ma ootan ka TÄIEGA uut hooaega!!!
Pille
Täiesti pael, ausalt! 😀 Ma hakkasin eile õhtul seda sarja vaatama ja just praegu alustan viimase osaga. Sa oma filmi- ja sarjasoovitustega pead tõsiselt tagasi hoidma, palun, mul jääb elu jumala elamata muidu 😀 Aga natuke aitäh ka, sest kogu oma kohutavuses on see ikkagi väga huvitav ja teistmoodi…
ebaparlikarp
Mul just paar filmisoovitust soolas 😀
Pille
Unfollow
ebaparlikarp
😀 😀
Mir.
See paneb vastu ainult sellele argumendile, et loode või embrüo on samade inimõigustega nagu inimene. Abordikeelustajad armastavad seda väga tihti öelda, et nagu embrüo ja embrüokandja puhul oleks tegu võrdväärsete õigustega inimestega. Seega ei tohi embürot tappa, vaid naine võib sellest lapsest loobuda pärast sünnitust või peab lõpuni kandma tervisele kahjuliku raseduse, et embrüol oleks lõpuni võimalus elule võibolla jõuda.
Too argument räägibki sellest, et valmis inimesel, ehk siis rasedal, on tegelikult rohkem õigusi kui embrüol. Naisel on suurem õigus oma elule kui embrüol (juhtumitel, kus rasedus ohustab naise elu) ning naisel on suurem õigus oma tahet läbi viia. Sest tema juba on inimene. Selles näiteloos on see 5a laps tegelikult vaste rasedale naisele. Tema elu, tervis ja tahe määravad rohkem kui embrüo hüpoteetiline elu. Abordi puhul oleme tulekahjuga toas, kus on hüpoteetiline embrüo (mida võiks päästa ja oleks kena päästa) ja siis see nuttev, abipaluv “valmis laps” ehk tegelikult valmis inimene – rase naine. Me eelistame valmis inimese valikut oma elu elada ja seada, hüpoteetilisele embrüo elule.
Näitelugu on seatud nii, et seal on tegelaseks laps. Sest kui oleks tegelaseks naine, siis see oleks liiga sarnane sellisele juhtumile, kus on naine, keda rasedus/sünnitus tapaks, ja loode, kes tuleb elule aidata. ja sellisel juhtumil abordikeelustajad valivad naise surma ja loote elu. Neil pole loogikaga just head lood, seega kui panna valikuks embrüo vs laps, tuleb nende silmakirjalikkus paremini esile.
Elli
Jah, kui naine läheb aborti tegema, siis ta ei seisa valiku ees, kas tappa 5-aastane või tappa loode. Tal on valida, kas tappa loode või jätta loode ellu. Sarnasem võrdlus oleks ehk see, et kliinikus on tulekahju – kas jooksed ekstra neid embrüosid päästma või tõmbad kohe uttu.
Marit
Just!
Ma tahaks laiki sellele kommentaarile panna.
Kogu muu aja argumentatsioon tugineb sellele, et embrüo on samapalju laps, kui sündinud laps ja siis mingis situatsioonis see justkui nii ei ole?
Marii
Nonäed. Ma mingi aeg tagasi soovitasin seda sarja ja siis sa ütlesid kohe, et no way, oeld juba lugenud 😛 🙂 Tegelikult tore lugeda! Näitleja osas täpselt samad tunded. Kuna raamatul ei olnud teist osa, kuid sarjal ootab ees II hooaeg, siis ma kohe täitsa ootan. Vahel on need jätkud kohutavad, mõni kord aga väga head.
ebaparlikarp
Nonäed jah 😀 Tänks, et soovitasid 😛
AA
Eeee..aga selle näite eesmärk ei olegi ju sama võrdväärse olukorra genereerimine. Selle näite eesmärk on näidata, et vastaja ei pea embrüosid samaväärseks “päris valmis” lapsega (või siis peab, oleneb vastusest muidugi). Isegi 1000 embrüot mitte. Seega ei saa abordi tegemist pidada lapse tapmiseks.
ebaparlikarp
Mõistan seda. Mainisin ka ise.
Aga samas… See olukord ja vastus eeldab valikut. Ükskõik, mida ma valin, teine pool hukkub. Praegu tembeldatakse embrüo läbi selle valiku väärtusetuks. (Ikka mainin, et ma ise ei pea neid samaväärseteks ja olen selle poolt, et abort on naise valik!) Räägin lihtsalt sellest näitest hüpoteetiliselt. Isegi kui abordivastane valib 5aastase lapse, ei tähenda see automaatselt TEMA jaoks seda, et ta embrüod väärtuslikud ei olnud. Keegi pidi selles olukorras enivei surma saama. Loomulikult valid luust ja lihast lapse, kes “appi” hüüab. Mingi valiku pidi tegema. Kui oleks olnud valida kolme vastsündinu versus 5aastase vahel, siis olenemata valikust keegi hukkub (näiteks kolm imikut) ja see ei tähenda, et nad pole võrdsed. Abordivastase jaoks. Läbi tema silmade.
Ma ei suuda end vb selgelt väljendada, see ongi päris keeruline teema. Minu jaoks igatahes ei päde. Sest need embrüod pole päris elus 5aastastest sõltuvad.
Bat
Eks selles lookeses mängitaksegi mahu peale. Abordivastasel oleks seal valida tuhande lapse või ühe lapse päästmise vahel. Tavapäraselt kastutuses olev loogika ütleb, et päästa tuleks võimalikult palju elusid ja seega peaks abordivastane sealt ikkagi selle 1000 embrüoga (kes on nende endi retoorika alusel juba sama hästi kui inimesed) minema leekima.